Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Investorite huvi Eesti ärikinnisvara vastu püsib
Välisinvestorite huvi Eesti kinnisvarasse
investeerimise vastu on viimastel aastatel olnud suur, kirjutab tänases
Äripäevas AVEC Asset Managementi juhatuse esimees Madis Raidma.
Lisaks on üha aktiivsemad olnud ka Eesti investorid, seda eelkõige kinnisvara üldise kiire hinnatõusu ja alternatiivsete investeeringute võimaluste piiratuse tõttu,
Investorite käitumise on ettevaatlikumaks teinud globaalne kinnisvaraturu jahtumine, laenukapitali kättesaadavuse vähenemine ja kallinemine ning majanduse ülekuumenemise märgid Balti riikides tervikuna. Et Eesti turg ja siinsed atraktiivsed objektid on Kesk-Euroopa mõistes väikesed, käsitletakse Balti riike ühtse investeerimiskeskkonnana. Seega võibki teemakäsitluse teatud mööndustega laiendada üldiselt Balti riikidele.
Kallinev laenamine ja pankade vähenev huvi kinnisvara sektorile laenamise vastu on üks peamisi otseseid muudatusi, mis seab kinnisvara investorite tootluse löögi alla. Eriti keeruliseks muudab kapitali kallinemine ja kättesaadavuse vähenemine nende investorite olukorda, kes omakorda enda tegevust laenudega finantseerivad. Seega ei ole lähiajal investorid enam valmis eelmiste aastate tootluse rekordeid lööma.
Majanduse jahtumine vähendab nõudlust kontori- ja kaubanduspindade järele, kuid praeguse seisuga ei ole Eestis reaalselt ärikinnisvara rahavood vähenema hakanud. Arvestades senist ärikinnisvara pindade puudust ning vajadust uuenduste järele, ei pruugigi muutusi ette tulla üldise turu jahenemise kontekstis. Vähem tähtis ei ole ka kiire palgakasvu tõttu ruumidega seotud kulude osatähtsuse vähenemine kogukulude arvestuses. Talllinna kaubanduspindade osas püsib endiselt kõrge nõudlus. Kõige suuremaid küsimärke on ilmselt järgmistel aastatel valmivate konkreetsete objektide täituvusega kontoripindade osas. Üldine ärikinnisvara rahavoog lähiajal ei pruugigi oluliselt muutuda, kuid välisinvestorite jaoks on majanduse jahtumine märk ebakindlatest rahavoogudest.
Võib eeldada, et kahe- kuni kolmeaastases perspektiivis on Eesti investoritele jätkuvalt atraktiivseks piirkonnaks. Kuigi Eestis ei ole viimasel ajal saavutatud tootlusi konkureerimaks Balkani piirkonnaga, räägib Eesti kasuks väljakujunenud majanduskeskkond, läbipaistev seadusandlus ning ka olemasolevad kogemused investeeringute vallas.
Kokkuvõttes võib eeldada, et likviidsetes piirkondades asuvad tänapäevased objektid on investoritele ka lähiperspektiivis atraktiivsed. Küsimuseks jääb ikka ja alati hind. Kallinenud laenamine, kõrgem omafinantseering ja ebakindlamad rahavood lähiaastatel on faktorid, mida investorid oma kalkulatsioone tehes arvesse võtavad.
Seotud lood
Rohesertifikaat on Eestis kinnisvara arendamisel muutumas järjest olulisemaks ning uute hoonete puhul on LEED või BREEAM sertifikaat juba paljudele arendajatele ja investoritele iseenesestmõistetav eesmärk, kuigi tegemist ei ole seadusest tuleneva nõudega, vaid eestvedajateks on ambitsioonikad ja teadlikud kinnisvaraarendajad.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Tagasi Ehitusuudised esilehele