Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Müüjad: tarbimispidu on lõppemas
Aina vähem ostetakse mööblit, kodutehnikat
ja muid kodukaupu. See on ka loogiline, sest ka kinnisvaraturul valitseb vaikus,
kirjutas venekeelne uudisteportaal dv.ee.
Ülemiste kaubanduskeskuse juhataja Guido Pärnits kommenteeris kujunenud olukorda järgmiselt: „Oleks vale väita, et Eesti vaevleb praegu majandusraskustes. Lihtsalt tormiline õitseng asendus rahuliku arenguga. Seda võib täheldada ka kaubanduses. Saabus etapp, kui tugevatel müüjatel läheb äri hästi, aga nõrgemad kaotavad oma kliente ning nende käibed alanevad. See puudutab aga kinnisvaraturuga seotud kaubagruppe, selliseid nagu mööbel, kodutehnika jne.“
Tarbimise langust seletatakse veel ka sellega, et inimesed vaatavad suurema pessimismiga tulevikku ja laenavad ettevaatlikumalt.
„Inimesed otsustavadtäna kaalutletumalt. Töökoha kaotamise kartuses eelistavad nadlaene mitte võtta. Kui võrrelda laenuliike, siis eluasemelaene oli võetud kahtlemata rohkem kui tarbimislaene,“ märkis Hansapanga pressiesindaja Kristi Künnapas.
„Kui veel aasta tagasi jätkus ostjaid kõigile, siis praegu tuleb klientide säilitamiseks pingutada. Ülemistes ostjate arvu vähenemist märgata ei ole. Samal ajal, analüüsides meie kaubanduskeskuse läbimüüki, tuleb tunnistada, et mõned kauplused seisavad silmitsi probleemidega,“ võttis Pärnits kokku.
Viva Elektroonika omanik ja juhataja Juri Monogarov seletas, et jutt käib müügikasvu aeglustumisest, mitte vähenemisest. „Meie ootused ei täitunud täiel määral. Näiteks, võrreldes möödunud aasta sama perioodiga kasvas müük kõigest 3-4%, samasarvestasime 10-15% kasvuga. Kuid sellele vaatamata ei kaota me optimismi,“ lisas Monogarov.
„Inimesed valivad rohkem, sooritavad kindlaid oste,“ rääkis oma tähelepanekutest mööblisalongi Visioon juhataja Kristel Vare. „Käive langes detsembris-jaanuaris. Kuid suuri muutusi ei ole märgata.“
Seotud lood
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele