Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riigi Kinnisvara ASist saab erisätete alusel töötav riigiettevõte
Rahandusministeeriumis valminud riigi
kinnisvarategevuse strateegia kohaselt muudetakse Riigi Kinnisvara AS (RKAS)
riigivaraseaduse erisätete alusel tegutsevaks riigiäriühinguks.
See tähendab kõrgendatud riigipoolset kontrolli ning majanduslikult efektiivse, aga ka poliitiliselt, sotsiaalselt ja ökoloogiliselt aktsepteeritud kinnisvarapoliitika rakendamist, teatas rahandusministeerium.
„Riigi kinnisvarastrateegia valmimine on oluline samm edasi selle poole, et riik majandaks oma vara heaperemehelikult ning tegeleks eelkõige riigi sisulise ülesehitamise, mitte aga majade remondiga,” ütles rahandusminister Ivari Padar.
Strateegia keskendub riigile kuuluvatele hoonestatud kinnistutele. Selle eesmärk on tagada riigi kinnisvara majanduslikult efektiivne arendamine, kompleksne juhtimine ning kasutuseta jäänud kinnisvara suunamine majanduskäibesse riigile kõige efektiivsemal moel.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Uue dokumendi kohaselt antakse riigile kuuluvad hoonestatud kinnistud aastatel 2008–2015 järk-järgult üle Riigi Kinnisvara ASile, kehtestatakse ja rakendatakse kinnisvarategevuse juhtimise normatiivid ning kehtestatakse aruandlusnõuded ülevaate saamiseks kinnisvara seisukorra, normide täitmise ning kinnisvara- ja investeeringute vajaduse kohta.
Lisaks kujundatakse riigivara register ümber avalikuks riigi kinnisvaraportaaliks, milles kajastuvad põhiandmed riigi omanduses oleva ja renditud kinnisvara kasutamise kohta.
Kogu riigi kinnisvarategevuse korraldamist koordineerib jätkuvalt rahandusministeerium.
Strateegia valmis rahandusministeeriumi kokku kutsutud töörühma poolt. Sellesse kuulusid kinnisvaraspetsialistid nii riigi- kui ka erasektorist.
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.