Kas sellist krahhi me siis tahtsimegi?

Jah, arendajad on kohati hindu langetanud, sest põllupealsete papist majade müük ei lähe. Loomulik ju. Müügiperioodid on pikemad ning hindu saab kaubelda 10 protsendi ulatuses. Ka loomulik. Kõige enam rõhutakse avalikes foorumites just sellele, et portaalides pakutavatest hindadest saab konkreetse pakkumise korral rahulikult 10–15 protsenti alla kaubelda.

Aga küsiks selle peale – ja mis siis? Kui korter on müüki pandud pool aastat tagasi hinnaga kaks miljonit krooni ja selle aja jooksul pole ära ostetud, siis ongi tema hind algusest peale liiga kõrge olnud ning tuleb 200 000 võrra kärpida. See pole mingi hinnalangus, kui utoopilisi soove enam ei rahuldata ning tuleb hinda korrigeerida. Inimesed olid lihtsalt harjunud, et ükskõik mis numbreid kinnisvarakuulutuste jaoks välja mõeldi, ükskord läks asi ikka tehinguks, küsimus oli vaid ajas. Nüüd pole küsimus enam ajas, vaid hinnas.

Teine argument, mida krahhi ootajad toovad, on pangarisk. Ehk – kui hind langeb, siis võivad pangad lisatagatisi nõuda. Kui seda ei suudeta leida, läheb korter sundmüüki – koli tagasi üürikorterisse ja peale selle maksa edasi “surnud hobust” ehk laenu eluaseme eest, mida sul enam pole. Panga huvi on siiski, et inimene oma laenu edasi maksaks, mitte et ta kuuse alla koliks.