Ministeerium teenis riigiteenistuja korteriga sahkerdades üle miljoni

Varem Saaremaal kohtunikuna töötanud Harland Paas soetas endale korteri 1990ndatel ja võttis selle kordategemiseks pangalaenu. 1994. aastal ostis ministeerium talt korteri 200 000 krooniga ära tingimusel, et Paas ostab selle hiljem tagasi, kirjutas Meie Maa.

"Tolleaegne justiitsminister Paul Varul ütles mulle, et ära muretse, küll me leiame võimaluse, kuidas sa selle ära ostad," rääkis Paas, kes kolis korterisse pärast remonti 1996. aastal. Kui ta tahtis 1998. aastal riigilt ametikorterit ära osta, valitsused ja ministrid vahetusid ning lõpuks võeti jäik seisukoht, et korterit ei saa müüa.

"Käisin seitse-kaheksa aastat korteri pärast riigiga kohut, lõpuks lõpetasin ise selle jama ära," ütles Paas. Endise kohtuniku sõnul tahtis ministeerium teda välja tõsta kui üürnikku.

"Mingit üürisuhet ometi polnud, ma pole sentigi maksnud ja nad pole ka küsinud. Tasuta kasutamine ei ole üürimine," selgitas Paas. Lõpuks müüs justiitsministeerium korteri enampakkumisel 1,6 miljoni krooniga maha. "Kui teised said riigi käest kortereid erastada kopikate eest, siis mul on veel pangalaen maksta korteri eest, mida mul ei ole, ja riik teenis selle pealt üle poolteise miljoni," lausus Paas.

"Vastavalt riigivaraseadusele saab riik korteri võõrandada enampakkumise korras ja kuna ma enam kohtunikuna ei tööta, mulle mingit eelispakkumist teha ei saanud," nentis Paas.

Ta pidas riigi käitumist korteritega juriidiliselt korrektseks, nimetades seda samas näotuks. "Riik ei piirdu nende kulutuste tagasisaamisega, millega korteri ostis, vaid teenib mitmekordset kasu," märkis praegu õigusbüroos juristina töötav Paas.