Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ehitushinna kasv ajab eluasemete hinda veelgi kõrgemale
Eluasemete ruutmeetrihinnad on kasvanud
plahvatuslikult kõigis Balti riikides, mitte ainult Eestis. Kinnisvaraärimeeste
sõnul jätkavad hinnad tõusu, sest ehitajate palk kasvab.
Kiirelt kasvava Leedu kinnisvaraarendaja Sklypas tegevdirektor Vytautas Jonas Lapienis ütles: „Vastus sellele (kas Balti riikide kinnisvara on praegu üle hinnatud või liiga odav – toim.) on väga lihtne: kinnisvara pole üle hinnatud. Pole võimalust, et hinnad lähevad alla. Nii maa hind, ehituse hind, maksud kui intressid kasvavad.“
Kinnisvaraärimehed kinnitasid nagu ühest suust, et nõudlus uute elupindade järele ei kao kunagi, kuna inimesed peavad endiselt kuskil elama, nad abielluvad ja lahutavad, eriti lahutavad ja see on vesi arendajate veskile.
Näiteks Riia vajaks igal aastal 8000-9000 korterit, Tallinn 4000 korterit. Arco Vara tegevdirektor Viljar Arakas kommenteeris samas: „Küsimus pole aga selles, kui palju kortereid vajatakse, vaid kui palju tahavad inimesed neid osta.“
Arakas tõdes, et Saksamaal on kinnisvara teatud mõttes odavam kui Balti riikides ja Skandinaavias, kuna meie palgad on sealsetest sissetulekutest madalamad.
Lätis suudavad kinnisvara hinnatõusule järele jõuda vaid väheste inimeste sissetulekud. Sageli pole needki legaalsed, samas ei anna pangad eluaseme ostmiseks enam laenu.
Lapienis rääkis eelseisvatest aastatest: „Siinsete ehitajate palgad kasvavad Saksamaa tasemeni ja see on meie jaoks probleem. Halb ja samas hea muutus on see, et kehvemad arendajad ei saa enam kuskilt laenu.“
Arakas ütles: „Meie näeme trendi, et korterite keskmine ruutmeetrite arv suureneb. Ostjad tahavad paremat kvaliteeti.“
Kinnisvaragrupi Realia Group tegevdirektor Risto Kyhälä lisas, et Soomes tahavad arendajad ehitada suuri kortereid, kuna neid on lihtsam teha, samas tahavad inimesed kõige enam 70-77ruutmeetriseid kortereid.
Leedu ühe juhtiva kinnisvaraarendaja inRed tegevdirektori Tomas Bucase sõnul kehtib uusehituste puhul trend, et nende kvaliteet on väga kehv.
Seotud lood
Fassaad on maja visiitkaart ning väga oluline osa hoone vastupidavusest ja väärtusest. Eesti kliimas peab välisviimistlus taluma vihma, lund, päikest ja suuri temperatuurikõikumisi, säilitades samal ajal oma välimuse. Just seetõttu on fassaadiplaadid muutunud üha kindlamaks valikuks nii uute majade ehitamisel kui ka vanemate hoonete renoveerimisel, kinnitavad terviklikke fassaadilahendusi pakkuva FixFas OÜ eksperdid.
Enimloetud
2
Ruumilise aktsendi loomine tuleb sellele linnaruumile vaid kasuks
4
Viimased uudised
Juht turuolukorrast: “Hinnad kindlasti tõusevad”
RKAS on renoveerimisvedur. Äsja sai renoveeritud Rahvusraamatukogu (arhitekt Raine Karp). Sama arhitekti loodud sarnase vormikeele ja sarnase paevoodriga rahvuslik Linnahall ootab renoveerimist ja kasutamist.
Üritused
Hetkel kuum
Ruumilise aktsendi loomine tuleb sellele linnaruumile vaid kasuks
Vaata, kuidas Tallinna uue kodu ruuduhind on 3 aasta võrdluses muutunud
Investeeringud uutesse tehastesse kokku on pea 330 miljoni eurot
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele