Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Haisva naabrimehe vastu aitab ainult kohtusse pöördumine
Endise Uus-Maleva ühiselamu elanikud on
hädas oma asotsiaalsete majanaabritega.
“Terve maja haiseb, aga asi seisab praegu paigal, kuna tervisekaitseinspektsioonist öeldi meile, et eraomandi puhul ei ole neil õigust sekkuda,” kurtis Uus-Maleva 7 elanik Irina Holland Eesti Päevalehele ja lisas, et haisuprobleemi lahendamiseks soovitati palgata pädev jurist.
Samas on naine mures, et inspektsiooni ametnikud ei tule isegi kohale olukorda uurima ja keegi ei hinda majas elava nelja-viie asotsiaali tervislikku seisundit.
Tervisekaitseinspektsiooni õigusnõunik Tõnu Kaur möönab, et analoogseid kaebusi saavad nad ikka aeg-ajalt, aga ameti pädevuses ei ole selle vastu midagi ette võtta: "Kui keegi arvab, et kui kuskil tuleb halba lõhna, saavad meie ametnikud kohale minna, ukse lahti lüüa ja öelda: te haisete, minge nüüd minema, siis nii need asjad ei käi."
Artikkel jätkub pärast reklaami
Õigusnõuniku sõnul saab iga uurimist teha ainult kindla seaduse alusel ja sellega kehtestatud korras, näiteks kui trepikoda reostatakse prügiga, siis saab pöörduda munitsipaalpolitsei poole ja tuberkuloosikahtluse puhul tervishoiuametisse.
Töötaja lahkub ettevõttest. Personaliosakond vormistab dokumendid, IT sulgeb kasutajakonto, kuid kas keegi mäletab eemaldada tema ligipääsuõigused kõigist ustest, parklast ja muudest süsteemidest? Kui ettevõttes kasutatakse mitut eraldiseisvat turvalahendust, võib ühe inimese lahkumine tähendada tervet rida käsitsi tehtavaid muudatusi. Piisab ühest ununenud toimingust, et mõni ligipääsuõigus jääks kehtima kauemaks, kui peaks.