Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Olümpiamängud teevad Sotši eestlastest miljonärid
Sadakonna Eesti juurtega elaniku koduaiad
võivad sattuda Sotši linnaosas Krasnaja Poljanas 2014. aasta taliolümpia
rajatiste alla.
Kuigi Sotši linnavalitsus kuulutab olümpiaplaneeringu välja alles septembri keskel, maksab maa ja kinnisvara seal juba praegu sama palju kui Moskva kesklinnas, ruutmeetri maa eest küsitakse 18 000 krooni, äsja valminud korteri ruutmeetri eest 60 000 krooni, kirjutas Ärileht.
Koos vendadega kolhoosilaadset majapidamist arendava Krasnaja Poljana farmeri Valter Kermoni koduaed on sama suur nagu Eesti keskmine suvilakrunt – veidi avaram kui paar tuhat ruutmeetrit, aia väärtus läheneb 40 miljonile kroonile.
Pärast seda, kui Venemaa president Vladimir Putin lasi tänavu talvel telekaamerate ees Krasnaja Poljanas Tammsaare muuseumi lähedal suuskadega liugu, pöörati eesti küla elu pea peale.
Artikkel jätkub pärast reklaami
“Olümpiamängudest võidab kogu küla ja eestlased teiste seas,” lausub Kermon. “Mõned aastad on keset ehitustandrit ebamugav elada, kuid tulevikus ainult täname saatust nende mängude eest.”
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.