Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Arendajad piiravad Tallinna loomaaeda mitmest suunast
Tallinna loomaaed on vastu kavale rajada
naabrusse, otse zoopargi aia taha Veskimäe tänavale elamukvartal, sest see
häiriks tundliku närvikavaga loomaaiaelanike rahu.
Arendaja AS Favorte plaanib sinna ehitada kaks ridamaja ja neli neljakorruselist korterelamut, kirjutas Postimees.Linna üldplaneeringu kaardil asub selles kohas pargi- ja puhkeala, linnavalitsus algatas piirkonda elamumaaks muutva detailplaneeringu juuni lõpus, vahetult enne puhkuste algust.
Tallinna loomaaia haldus-abidirektor Ants Värniku mäletamist mööda nõudsid nõukogudeaegsed seadused loomaaiale koguni 150–200meetrist turvatsooni. Rajatavad neljakordsed majad jäävad loomaaia piirist 10–15 meetri kaugusele. Aga just sinna piirkonda on zoopargil kavas rajada afrikaanium, kuhu peaksid tulema Aafrika loomad – kaelkirjakud, sebrad, antiloobid.
Värniku hinnangul on Aafrikast pärit loomad üsna perud, neil peab olema koht, kus nad saavad turvaliselt omaette olla ja loomaaia külastajatest puhata. Kui aga samas kostab automüra ja juhtuvad olema lärmakad elanikud, võivad loomad stressist haigeks jääda.
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.