Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Heido Vitsur: Eestis ehitatakse ikka veel liiga vähe
Majandusteadlane Heido Vitsur leiab, et
kuna Eesti elamufond on selline nagu ta on, ei saa nõudlus elamuehitusele veel
niipea alaneda - seda siis, kui kestab vähegi talutav majandusolukord.
Vitsuri sõnul tuleb Eestis keskmiselt iga 2,2 inimese kohta üks eluruum, mis on päris heas kooskõlas Euroopa keskmisega. "Paraku on meie eluruumide kvaliteet vilets: umbes kolmandik neist on vanemad kui 50 aastat ega ole läbi teinud noorendamiskuuri. See tähendab, et elamuehitusbuumi alguseks oli meil kogunenud ümmarguselt 200 000 eluruumi, mis vajasid kas asendamist või põhjalikku renoveerimist," kirjutas majandusteadlane Eesti Päevalehes.
"Kui nüüd võtta arvesse, et Eesti vajab ümmarguselt 600 000 eluruumi ning et eluruumi keskmiseks kestvuseks peetakse Euroopas 50-60 aastat, tuleb välja, et meil tulnuks ka siis, kui ei oleks tekkinud 200 000 eluruumi suurust võlga, aastas ehitada või täielikult renoveerida umbes 10 000 eluruumi. Sellise elamuehituse mahuni jõudsime me heal juhul alles möödunud aastal. Seega, arvestades objektiivset vajadust, ehitatakse Eestis ikka veel liiga vähe," rääkis Vitsur.
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.