Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Muuseum hindab Kuressaare linnuse väärtuseks 300 miljonit krooni
Saare maakonna kõige kallim hoone on suure
tõenäosusega Kuressaare linnus, mille Saaremaa muuseum on hoone ajaloolist ja
arhitektuurilist väärtust arvesse võttes hinnanud 300 miljonile kroonile.
Saaremaa muuseumi direktor Endel Püüa ütles Oma Saarele, et 2005. aastal siseministeeriumi poolt tellitud masshindamise metoodikaga hinnati linnus ilma muusemi varadeta 19 miljonile kroonile.
Püüa sõnul tundus 19 miljoni kroonine linnuse hind muuseumile "lollilt väike ja ebaõiglane", mistõttu hindas muuseum muinsuskaitseametilt saadud metoodika järgi linnuse omakorda ümber 298 miljonile kroonile.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Hinna kujundamisel oli arvesse võetud mitmeid erialaseid hindamisfaktoreid nagu arhitektuuri- ja kunstiväärtuse koefitsient, miljööväärtuse koefitsient jne.
Maavalitsuste vara auditeerinud riigikontroll ei ole aga rahul kummagi hindamise tulemusega ning teeb ettepaneku linnuse veelkord atesteeritud kinnisvarahindajal ümber hinnata ja kajastada uus hindamistulemus ka vastavalt raamatupidamises.
Endel Püüa sõnul ei pea ta jätkuvalt õigeks linnuse hindamist ainult kinnisvarahindamise metoodika järgi, sest tegemist on ikkagi muinsusväärtusega, mille hindamisel peaks kõlama jääma muinsuskaitseameti arvamus.
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.