Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Endisele tööstusalale kerkib uuselamurajoon
Endise vineeri- ja mööblikombinaadi rohkem
kui kümne hektari suurune maa-ala Veerenni ja Vana-Lõuna tänava vahel muutub
mõne aastaga inimsõbralikuks elurajooniks, kirjutas Postimees.
«Seda, et sisuliselt kesklinnas hakatakse rohkem kui kümnel hektaril kujundama terviklahendusega elamupiirkonda, ei ole Tallinnas seni veel tehtud,» kinnitas Veerenni 36 detailplaneeringu eskiisi koostanud firma Entec arhitektuuri- ja planeerimisosakonna juhataja Kaur Lass.
Ta rõhutas, et arendatav ala on omamoodi jätkuks õmblusvabriku Baltika praegustele tööstushoonetele, mis pärast sealt tootmise Lasnamäele kolimist leiavad endale peagi uue rakenduse. Seega kujuneb kesklinna poolt tulles välja ühtne telg, mille ääres paiknevad äri- ja elumajad.
Veerenni 36 kinnistule ehitatavate hoonete esimesele korrusele on ette nähtud väikesed poed, kontorid, kohvikud ja muud ühiskondlikud asutused. Seega ei kujune piirkonnast sugugi üksnes suur magala, vaid elanikele on seal tagatud ka esmane teenindus. Eskiislahendus näeb ette ka 120-kohalise lasteaia ehitamise. Sellest peaks ligi 2000 uusasukale ning tõenäoliselt ka naaberkvartalitele piisama.
Lassi sõnul on arhitektide nägemus selline, et kinnistust peab kujunema roheline, inimsõbralik ja suhteliselt autovaba ala. Seal eluaseme soetavate inimeste autod leiavad koha maa-alustes parklates. Linnaku siseteedele on ette nähtud vaid väike arv parkimiskohti külalistele ja klientidele.
«Meie loogika on selline, et kuna see ala asub kesklinnale väga lähedal, viie minuti jalutuskäigu kaugusel vanalinnast, siis saavad inimesed sinna ka jalgsi minna, mistõttu ei olegi vaja alati autot kasutada,» tõdes Lass.
Arhitekt ütles, et praeguseks on endise vineeri- ja mööblikombinaadi Nõukogude ajast pärit ilmetud vabrikuhooned lammutatud ning plats puhas. Vana-Lõuna tänava äärde jäävad alles Lutheri tehase muinsuskaitselise väärtusega paekivihooned, kuid need ei asu enam Veerenni 36 kinnistul.
Seotud lood
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele