• 15.06.07, 11:31
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Arhitektid hakkavad Pärnu linna planeerima

Kui seni on Pärnu linnaarhitekti teenistus olnud eksperdiks kinnisvaraarendajate palgatud arhitektide töö hindamisel, muutub nüüd nende töö loomingulisemaks. Uue üldplaneeringu lähteandmed tellitakse erafirmadelt,kuid mõttetöö tuleb teha linna arhitektidel.
Juba paar aastat on linna arhitektid pusinud Pärnu maakasutuse, rohestruktuuride, laheäärse puhkeala, liikluskorralduse ja arhitektuursete tingimuste teemaplaneeringu kallal, kirjutas Pärnu Postimees.
Üldplaneering koosneb üldosast, lähtesituatsioonist, linna ruumilisest visioonist, maakasutuse juhtfunktsioonidest, avaliku ruumi arendamise kavast, ühiskondlike objektide arendamise kavast, tehnilise infrastruktuuri arendamise kavast, olemasolevast linnastruktuurist ja miljööväärtustest, arendusaladest ja -objektidest, seadusjärgsetest maakasutuskitsendustest ja üldplaneeringu elluviimisest.
Maakasutuse juhtfunktsioonide peatükis tsoneeritakse linna territooriumi areng, juhindudes järgnevast: avalik ruum (eristades avalike tänavate, parkide, väljakute, parklate ja supelrandade maa-alad ning veealad), poolavalike üksikhoonete maa-ala (eristades avatud ja suletud krundiga äri- ning ühiskondlikud hooned).
Järgmiseks tsooniks on segahoonestusega keskuste maa-ala, kus eristatakse vähese parkimismahuga valdavalt jalakäijatele mõeldud keskusalad ja rohke parkimismahuga keskusalad.
Kõige suuremat huvi võivad tekitada elamumaad, kus eristatakse privaatse krundiga väikeelamumaad, privaatse krundiga korterelamumaad ja avatud krundiga korterelamumaad. Paljud korteriühistud on asunud kinnistusisest autoliiklust tõkestama, piiramata jalakäijate liikumist.
Tootmismaadest eristatakse sadamate maad, elukeskkonda häirivat ja mittehäirivat tootmismaad, eriotstarbelistest maadest raudteede, jäätmehoidlate, riigikaitse, kalmistute jms maa-alasid.
Peale juhtfunktsiooni määratakse kindlaks elamu- ja tootmispiirkonnad, kus lisafunktsioonina kavandatakse äripindasid.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 22.10.24, 18:50
Hääbuvas külakeses tegutsev pereettevõte kihutab raskuste kiuste edurindel
Soomes asuvas Sievi jalatsitehases toodetakse iga päev umbes 5500 paari jalanõusid. Äritegevus toimib hästi, kuid ülemaailmse konkurentsiga silmitsi seistes peab pidevalt olema valmis uuendusteks. Mis on see, mis aitab kindlustada tootmise tuleviku?

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele