14. mai 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eluaseme kinkimisel sõlmitakse kinkija ja kingisaaja vahel notariaalne kinkeleping, mis on siduv ja pärast enam niisama ümber mõelda ei saa, kirjutas Hanspanga jurist Sigrid Allikvere panga seenioride lehes.

Kinkimine tuleb eelnevalt põhjalikult läbi kaaluda. Kas on näiteks mõistlik pooltuttavale toredale naabrile korter juba oma eluajal ära kinkida.

Lepingu sõlmimisega tekib kinkijal kohustus kingitav vara kingisaajale üle anda. Kinkimine on küll vabatahtlik, ent kui leping on sõlmitud, tuleb ka vara üle anda.

Hilisemate probleemide vältimiseks võib lepingus kingisaajale ette näha ka teatud koormisi või kohustusi, näiteks kingisaaja kohustuse kinkijat ülal pidada.

Kui kinkijal on soov kingitud eluasemes ise edasi elada, tuleb see tingimus lepingusse kirja panna. Kurb praktika on näidanud, et suulistest kokkulepetest ei peeta kinni ja pärast kinkelepingu sõlmimist on jäädud oma elukohast ilma. Kõige kindlam on seada kingitavale varase enda kasuks koormatis, mis kantakse kinnistusraamatusse ja mis kehtib ka juhul, kui kingisaaja müüb kingitud vara edasi.