23. aprill 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tänavu esimeses kvartalis kergitasid ehitamise hinda eelkõige tööjõukulud, mis kasvasid möödunud aasta sama ajaga võrreldes 17,3 protsenti. Üldine ehitushindade kasv oli seejuures 15,6 protsenti, kirjutas Postimees.

Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing tõdes, et ega ehituse hinnatõus kellelegi üllatusena tulnud. Tema hinnangul võib selline buum ja hinnatõus kesta veel selle ja järgmise aasta ning siis rahunema hakata, sest jätkuvale kasvule panevad piiri nii arendajate kui tarbijate huvi ja võimalused. «7000 krooni ringis palk, mida saab umbes kaks kolmandikku inimestest, kitsendab võimalike laenuvõtjate ringi aina kasvavate kinnisvarahindade juures,» tõi Josing näite.

Kasvavad ehitushinnad ongi siiani olnud üks kinnisvara hinnatõusu mootoreist. Samas selgub konjunktuurinstituudi tänavuse esimese kvartali ülevaatest, et kuigi ehitajad kavatsevad hindade tõstmist jätkata, kinnisvara vahendavatel firmadel sama plaani ei ole.

Nimelt selgub ülevaatest, et 61 protsenti ehitusfirmadest kavatseb lähema kolme kuu jooksul veel hindu kergitada. Samas sunnib tihenev konkurents hindu alandama kaheksat ja muutmata jätma koguni 84 protsenti kinnisvarafirmadest.

Eesti Ehituse juhatuse esimehe Jaano Vinki hinnangul peaksid sellised näitajad panema ehitusettevõtjaid oma tööpõllu muutumist jälgima. «Hoolikalt peab kodutööd tegema ehituspakkumiste esitamisel, et hinnata adekvaatselt ka riske,» ütles Vink.