• 02.04.07, 08:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eramaaomanikud nurjasid Suurupi kaitseala loomise

170 hektari maa erakätest riigile ostmine läinuks maksma sada miljonit krooni.
Pärast ligemale kolm aastat kestnud vaidlusi kohalike kinnisvaraarendajatega oli keskkonnaministeerium sunnitud tunnistama lüüasaamist ning loobuma plaanist moodustada Harku valla mereäärsetele elamuehitusest puutumata maadele Suurupi looduskaitseala, kirjutas Eesti Päevaleht.
“Jääb arusaamatuks, kuidas saab ministeerium kaitseala mitte luua, kui ka mullu alale tehtud kordusekspertiisi käigus leidis kinnitust, et siin on terve hulk üleeuroopalise tähtsusega Natura 2000 nõuetele vastavaid väärtuslikke kooslusi,” tähendasid bioloog Tiit Hunt ja keskkonnahariduse aktivist Val Rajasaar, kelle sõnul on arusaamatu, miks selline otsus just vahetult enne keskkonnaministri vahetumist langetati.
Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna juhataja Ülle Haraku sõnul tuli juba 2003. aastast kestnud pea 265-hektarise looduskaitseala moodustamisest loobuda, kuna looduskaitsjate huvid põrkusid kohalike kinnisvaraarendusest huvitatud maaomanike tugeva vastuseisuga. “Kaitseala loomise kava avalikustamisel olid kõik maaomanikud kohe igasuguste piirangute vastu ning tegid riigile ettepaneku plaanitud kaitsealale jäävad maad ära osta,” selgitas Harak.
Võrreldes plaanitud kaitseala loodusväärtuste tähtust ning võimalikku ostuhinda, leidis ministeerium, et suured kulutused pole otstarbekad. “Ligemale kahekümnelt eraomanikult maa-tükkide väljaostmine oleks tehingu hindade põhjal läinud maksma 94 miljonit krooni ning sellele oleks võinud veel lisanduda ka muud kõrvalkulutused,” osutas Harak, “Kuigi alalt on leitud üksikuid esinduslikumaid elupaiku, on valdav osa nendest looduskaitseliselt vaid keskmise või siis madala väärtusega.”

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 26.11.24, 08:00
Puuraukudega maaküte on hea lahendus nii renoveeritavale korterelamule, mõisale kui ka kirikule
Kui eramajade omanikud on üsna teadlikud puuraukudega maakütte eeliste suhtes, siis kortermajade elanike ning ühistuliikmete seas võib veel kohata kahtlevat seisukohta.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele