26. märts 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vastavalt Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu heade tavade koodeksile peab hindamistasu lisaks tööle kuluvast ajast sõltuma veel objekti olemusest, analüüsi põhjalikkusest, mahust, vastutusest töö täitmisel ning analoogsete toimingute eest tavaliselt makstavast tasust, kirjutas Äripäev.

Tüüpsete elamispindade hindamiseks on enamikul (kui mitte kõigil) kinnisvara hindamisega tegelevatel firmadel koostatud hinnakiri. Elamispindade hindamistasud on hinnakirjas toodud hindadest suuremad, juhul kui objekt paikneb kaugel või kui tegemist on eksklusiivse korteri või eramuga.

Äripindade hindamisel on hindamistasud kokkuleppel ja ühtset hinnakirja koostatud ei ole. Põhjus on selles, et äriobjektid erinevad üksteisest väga suurel määral ja seetõttu ei ole võimalik ühtset hinnakirja koostada. Keerulisematele objektidele turuväärtuse leidmiseks on vaja läbi töötada suur hulk andmeid alates üldplaneeringust või detailplaneeringust kuni hoonestuse plaanide ja üürilepingute andmeteni. Suuremate objektide hindamisele kulub seetõttu mitu nädalat. Sellest tulenevalt ulatuvad ka hindamistasud sageli kümnete tuhandete kroonideni.

Üks kolmandik hindamistasust tuleb tavaliselt maksta ettemaksuna ning ülejäänud osa vahetult enne hindamisakti väljastamist. See on kompromisslahendus hindaja ja kliendi vahel. Paratamatult tuleb ette olukordi, kus tehing jääb mingil põhjusel ära ja kliendil ei ole enam tellitud hindamisakti vaja. Makstes ette ühe kolmandiku hindamistasust, on kliendil võimalik hindamisakti tellimisest loobuda maksmata sealjuures kogu hindamistasu.