Kallis kinnisvara sunnib eestlasi elama kitsastes tingimustes

Kui veel 2002. aastal oli uute eluruumide keskmiseks pinnaks 99 ruutmeetrit, siis statistikaameti andmetel oli see mulluseks kahanenud juba 77 ruutmeetrini, kirjutas Postimees.

Põhjusteks ei ole aga eestlaste soov elada kitsastes tingimustes. ERI Kinnisvara tegevjuht Mart Saa tõdes, et eluruumide keskmise suuruse kahanemise põhjuseks on ruutmeetrihinna oluline kasv, mis omakorda on seotud eelkõige ehitushindade tõusuga.

«Olen arvamusel, et eestlane ostaks kindlasti suurema elupinna, kui see oleks talle majanduslikult võimalik. Samas olen ka veendunud, et eestlane ei ostaks ülemäära suurt pinda, mis on kombeks mõne teise rahvuse esindajatele.»

«See ajab suurte korterite ja ridamajade üldhinna summaliselt nii kõrgeks, et inimesed ei suuda seda osta - ehk palgad ei vea laenumakset veel välja,» rääkis Saa.

Suurematel korteritel on tema sõnul küll ruutmeetrihind üldiselt odavam, aga mitte nii palju, et üldsumma ei ületaks inimeste laenuvõimekuse piire. Kuna suurema pinna ülalpidamiseks kulub samuti rohkem raha kütteks ja teisteks kommunaalkuludeks, siis saabki Saa sõnul vastuse: «Eesti inimesed lihtsalt ei jõua osta ja ülal pidada suuri pindu.»