Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ühistuid ähvardab tulumaks
Väljaehitatud katusekorruse või lisakorruse
korterimüügist või üürist saadud tulu toob korteriomanikule tulumaksu, kirjutas
Äripäev.
"Küsimust reguleerib tulumaksuseadus," selgitab advokaadibüroo Tehver & Partnerid vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper.
Tema hinnangul oleneb kortermaja külmast pööningust välja ehitatud katusekorruse või hoonele rajatud lisakorruse müümisest või üürimisest saadava tulu maksukohustus sellest, kes on välja üüritava või müüdava katusekorruse omanik ja saab tulu: kas ühistu või korteriomandite omanikud.
Uuetoa-Tepperi kinnitusel ei pea korteriühistu saadavalt üürilt või müügihinnalt tulumaksu maksma, korteriomanikud seevastu peavad.
Tulumaksu tuleb maksta saadud kasult. Näiteks sõltub katusekorruse võõrandamisest saadav tulu muuhulgas sellestki, kes ja millistes summades on korruse väljaehitamist finantseerinud. Müügihinnast arvestatakse maha tehtud kulutused.
Maksu- ja tolliameti äriühingute konsultant Marge Bötker toob välja, et korteriühistu koosneb ju omandi omanikest. Seega ei ole saadav tulu lihtsalt ühistu tulu, vaid ka elanike tulu. Korteriomanikud peavad maksma mõttelise osa eest võõrandamisest saadud tulust. Kui aga võõrandab ühistu, siis ei pea. "Ma kaldun arvama, et tuleb maksustada, kui tekib eraisikute tulu," arutleb Bötker.
Kui ühistu teenib kinnisvara müügist tulu, ei ole maksustamine vajalik, leiab KPMG maksukonsultant Aidi Kallavus. "Teoreetilises plaanis võib maksuoht tekkida. Oht on," mõtiskleb Kallavus siiski.
Ta leiab aga, et kui inimene on saanud pööninguomanikuks omandireformi käigus, ei peaks tulu maksustama.
Kommentaar
Urmas Mardi, Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja
Maksu- ja tolliamet leiab, et väljaehitatud katsekorruse või lisakorruse korterimüügist või üürist saadud tulu tuleb maksustada. Mille alusel seda tehakse? See on täiesti vaieldav teema.
Leian, et erastamisel saadud vara ei maksustata. Seega siis ka korteri mõttelise osa võõrandamisel saadud tulu.
Hetkel kuum
Kui eluaseme võõrandamisest saadud tulu ei maksustata, peaks ka korteri kui eluaseme mõttelise osa võõrandamisest saadud tulu olema maksuvaba. Muidu oleks see sama mõttetu kui näiteks dividendide maksustamine.
See on väga delikaatne teema. Antud juhul on tegemist ülekohtuga! Nii võiks tulumaksustada kogu korteriühistu tegevuse!
Ühistu tegevusest keegi otseselt raha ei saa: sisuliselt tehakse maja korda tarbetu pööningu arvel.
Olen maksuameti seisukoha vastu!
Anton Klaus, Pärnu maantee 112 korteriühistu juhatuse liigeMeie majale ehitas lisakorruse peale üks inimene majast. Tegi need korterid iseendale koduks.
Meil oli tagastatud maja. Raha polnud. Aastaid tagasi, kui see ettevõtmine algas, olid laenuintressid palju kõrgemad, katus jooksis läbi ning see oli ainus lahendus, kuidas katus pidama ja maja korda saada.
Paberimajandusega hakkasime tegelema 2001. aastal, pealeehitus algas 2003. aastal. Selle eest saime korda maja katuse, seinad, koridori, uue üldelektri, hoovi kuuride asemele freesasfaltiga platsi.
Nüüdsetes majandusoludes ilmselt seda teed ei läheks. Ise ta realiseerib oma kortereid.
Miks peaks maksustama, kui me lihtsalt loobusime ühisomandist, andsime ehitusõiguse talle ja tema leidis rahastajad?
Ma ei usu, et maksuamet saaks siin kätt taha ajada.
Seotud lood
Volvo Construction Equipment (Volvo CE) jätkab murrangulist tootearenduse aastat, lansseerides uue põlvkonna rataslaadurid – masinad, mis on toodetud maksimaalse tootlikkuse, operaatori mugavuse ja ohutuse tagamiseks.
Enimloetud
4
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Viimased uudised
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Üritused
Hetkel kuum
Võimsad visuaalide ja fotode galeriid näitavad, mis sinna tuleb ning mis nurgakivipanekul toimus ja kes kõik seal olid - uuri lähemalt!
Mapri Ehituse järelteeninduse juht Ero Tragel: See, mis Lubja tänaval juhtus, on ainulaadne nii meie praktikas kui ka kogu Eesti ehitussektoris.
Sinna kerkib tulevikus rohkem kui 600 kaasaegset kodu
Kvaliteetne tööjõud on väga nõutud, ent selle leidmine on endiselt väga keeruline
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele