Ajakiri Ehitaja

Hoonete energiatõhususe suurendamisel tõstatub ka küsimus muudatuste ja parenduste kuluefektiivsusest. „Kas tehtavad investeeringud on mõistlikud?“ küsivad hooneomanikud. Tavapäraselt järgneb analüüs energiatõhusa hoone ja „äri nagu tavaliselt“ meetodil ehitatud hoone vahel.

Eesti on saanud maailmas tuntuks tänu oma IT-võimekusele, kuid meil on ka Euroopas populaarsust koguva keskkonnasõbraliku kaugküttega 60 aastat kogemusi. Neid valdkondi ühendades võiks Eesti saada järgmise Tiigrihüppe -- Kaugkütte Tiigri, ütleb tuntud energeetikainsener.

Viirus on mõjutanud turgu ka elektrivaldkonnas, kuigi olulisi otseseid põhjuseid polegi, tõdevad elektrimaterjalide tootjad ja müüjad. Eratellijad on tõmmanud investeeringuid koomale, aasta esimestel kuudel oli määramatus suur probleem. Lisaks kummitab elektritööde turul juba pikka aega kutsekompetentsi nappus.

Mullu pälvis aasta parima lamekatuse tiitli nõukogude ajal ehitatud hoone lamekatuse renoveerimistöö. Uue katuse näol on tegemist on Eesti oludes n-ö eliitklassi (

Tallinna südames Kompassi väljakul valmiv keeruka arhitektuuriga luksuslik kortermaja Ambassador on kerkinud kiirelt tänu korralikule eeltööle ja heale projektile.

Energiatõhususe saavutamise üks aluseid on ka energiasäästumeetmete tasuvuse hindamine. Eesmärgiks on, et energiavajaduse vähendamiseks kasutatud vahendite kulu oleks tasakaalus energiasäästuga. Kuluoptimaalseks nimetatakse sellist energiatõhususe taset, mille puhul elukaare kogukulud on võimalikult väikesed arvestades ehitusmaksumusega, energiakulude ja hoolduskuludega.