“Tänane tehnoloogia võimaldab käsitleda tervet hoone fassaadi lõuendina,” ütleb Ruukki Products ASi esindaja Andrus Hallimäe. Tõepoolest - metallist fassaadile saab luua mustreid, logosid ja isegi fotosid, mis pimeduse saabudes valguse abil ellu ärkavad. Ent efektse välimuse kõrval saab nutikalt kavandatud fassaad vähendada ka hoone energiakulu ning säästa korraliku rahasumma.
Fassaad saab olla kunstiteos, mis aitab omanikul korralikult raha säästa
  • Foto: RUUKKI
Veel paar aastakümmet tagasi nägid Eesti kaubanduskeskused ja ärihooned välja üsna ühesugused ning fassaadidel domineerisid rentnike reklaamid. Täna otsivad aga arhitektid ja kinnisvaraarendajad üha enam võimalusi, kuidas anda hoonetele isikupära.
Muutunud on ka arusaam fassaadi rollist. Kui varem käsitleti seda eelkõige ilmastiku eest kaitsva väliskestana, siis täna on sellest saanud oluline osa hoone identiteedist. “Fassaadi võib võrrelda hoone visiitkaardi või koduleheküljega. Juba enne hoonesse sisenemist tekib inimesel ettekujutus sellest, mis seal sees toimub,” selgitas ta Äripäeva raadios.
Selleks, et hoone teistest eristuks, ei pea kasutama keerulisi või kalleid lahendusi. Piisata võib fassaadi rütmi muutmisest, erinevate materjalide kombineerimisest või mõnest läbimõeldud detailist. Üheks võimaluseks on perforeeritud fassaadid, mille metallpinda tehtud avadest saab kujundada nii lihtsaid mustreid kui ka keerukaid kunstilisi kompositsioone.

Arhitekti fantaasiale seab piirid tehniline teostatavus

Perforeeritud fassaadid pole ainult suurte ärihoonete võimalus. Neid kasutatakse ka kortermajade rõdupiiretes ja vaheseintes, sissepääsude kujundamisel, parkimismajades ning avalike hoonete päikesevarjestuses. Eramaja puhul võib kõige lihtsamaks näiteks olla taustvalgustusega majanumber.
Ruukki pakub kolme tüüpi perforatsiooni: lausperforatsiooni, kus avad katavad kogu metall-lehte, sümmeetrilist perforatsiooni, mille puhul jäetakse painded ja ülekatted puutumata, ning kunstilist perforatsiooni, mis võimaldab luua keerukaid mustreid ja kujutisi.
Kuigi loomingulised võimalused on suured, tuleb arvestada materjali tugevuse, koormuste, kinnituste ja detailide mõõtmetega. Liiga suur või raske element võib osutuda keeruliseks nii valmistada kui ka paigaldada.
Seetõttu soovitab Hallimäe kaasata tootja juba projekteerimise alguses. Töö algab arhitekti visandist, mille insenerid üle vaatavad ja vajadusel kohandavad. Keerukamate projektide puhul koostatakse kolmemõõtmelised mudelid ning valmistatakse näidised, mida koos arhitektiga hinnatakse.
Kui lahendus on paigas, valmistatakse fassaadid Ruukki Pärnu tehase täisautomaatsel tootmisliinil. Teraslehest saab seal perforeeritud ja õigesse vormi painutatud fassaadikassett, mille robot lõpuks transpordiks kokku pakib.

Sama tulemus võib nõuda kümme korda rohkem tööd

Erilise mustriga fassaad ei tähenda automaatselt suurt investeeringut. Hallimäe toob näiteks 30protsendilise läbipaistvusega fassaadi, mille valmistamiseks on mitu võimalust.
Kui kasutada kümnemillimeetrise läbimõõduga avasid, tuleb neid ühele ruutmeetrile ligikaudu 3800. Sama läbipaistvuse saavutamiseks piisab aga umbes 400 avast, kui nende läbimõõt on 30 millimeetrit.
Esimesel juhul kulub detaili töötlemiseks tootmisliinil ligikaudu 20 minutit, teisel juhul kõigest kaks minutit. “Sama tulemust on võimalik saavutada erineval moel,” sõnab Hallimäe.
Lisaks avade arvule mõjutavad tootmiskulusid fassaadidetailide mõõtmed, materjalikulu ja valgustussüsteemi keerukus. Kõige lihtsamate perforeeritud toodete hinnatase algab ligikaudu 25 eurost ruutmeetri kohta, millele lisanduvad aluskonstruktsioon ja vajadusel valgustus.
Suuremate hoonete puhul soovitab ta hinnata investeeringut tervikuna. Kui omanäoline fassaad kujundab hoone kuvandit aastakümneteks, ei pruugi erilahenduse lisakulu moodustada kogu ehituseelarvest kuigi suurt osa.

Pimeduse saabudes ärkab fassaad ellu

Perforeeritud fassaadi üks põnevamaid võimalusi avaneb pimeduse saabudes. Fassaadi taha paigaldatud valgustus toob esile mustrid ja kujutised, mis päevavalguses ei pruugi samal moel silma paista, ning annab hoonele sügavuse ja uue ilme.
Ruukki pakub selleks kahte lahendust. Emotion 1 puhul on programmeeritavad LED-valgustid integreeritud fassaadi kandvatesse alumiiniumroovidesse. Emotion 2 puhul paiknevad prožektorid fassaadi üla- või alaosas ning valgustavad selle taga olevat pinda. Viimane lahendus on mõnevõrra soodsam ja lihtsamini hooldatav, kuid nõuab piisavat ruumi valguse levimiseks.
Ent kui palju valgust on liiga palju? “Hea valgustus toetab arhitektuuri, mitte ei asenda seda. Kui hoone näeb hea välja ainult siis, kui kõik tuled põlevad, on projekteerimises midagi valesti läinud,” ütleb Hallimäe ja lisab, et hoone peab olema arhitektuurselt kvaliteetne ka päevavalguses. Samuti tuleks fassaadivalgustus kavandada koos õueala ja kõnniteede valgustusega, et vältida liigset valgusreostust.

Ilus fassaad võib vähendada ka jahutuskulusid

Perforeeritud fassaad pole ainult disainielement, vaid võib täita mitut praktilist ülesannet. Näiteks suurte klaaspindadega büroohoonetes toimib see päikesevarjestusena, lastes ruumidesse päevavalgust, kuid vähendades otsese päikesekiirguse mõju. Nii kuumenevad ruumid suvel vähem ja väheneb vajadus neid jahutada.
Parkimismajades tagavad perforeeritud fassaadid loomuliku õhuvahetuse, samuti saab nende taha peita ventilatsiooni- ja muid tehnoseadmeid. Sobiva konstruktsiooniga elemendid võivad parandada ka ruumide akustikat, vähendades järelkaja.
Ka valgustatud fassaadi ülalpidamine ei pruugi tähendada suurt lisakulu. Tänapäevaste LED-valgustite energiatarve on väike ja nende prognoositav tööiga võib ulatuda 50 000 tunnini.
Vaata, milliseid lahendusi Ruukki pakub!
Vastupidavuse näiteks toob Hallimäe Ruukki perforeeritud fassaadid, millel on 30aastane tehniline ja kümneaastane esteetiline garantii. See ei tähenda, et pärast garantiiaja lõppu tuleks fassaad välja vahetada.
Nii olekski arendajatel mõistlik vaadata ehitushinnast kaugemale ning hinnata kogu hoone elutsükli maksumust, sealhulgas hooldust, vastupidavust ja energiakasutust.

Üks väike detail võib rikkuda kogu fassaadi

Ka kõige efektsem arhitektuurne lahendus võib ebaõnnestuda, kui selle tehniline teostus pole läbi mõeldud. Hallimäe juhib tähelepanu probleemidele, mis võivad tekkida sandwich-paneelidest seinale täiendava fassaadikihi paigaldamisel.
Lisafassaadil on oma kaal ning konstruktsiooni kandevõime peab olema kontrollitud. Samuti ei pruugi sandwich-paneelidest sein olla täiesti sirge, mistõttu tuleb fassaadi aluseid roove hoolikalt rihtida. Vastasel juhul võib tulemuseks olla lainetav või niinimetatud padjaefektiga fassaad.
Seetõttu on oluline fassaadi, aluskonstruktsiooni ja kinnituste terviklik projekteerimine. Ruukki on selleks välja töötanud ka spetsiaalse projekteerimisjuhendi.

Tuleviku fassaad peab suutma enamat

Järgmise kümnendi märksõnadeks saavad olema keskkonnasäästlikkus ja mitme funktsiooni ühendamine. Üha enam kasutatakse väiksema süsinikujalajäljega materjale, näiteks ringlussevõetud metallist või fossiilkütustevabalt toodetud terast, ning keskkonnasäästlikumaid pinnakatteid.
Samuti võidakse fassaadidesse järjest rohkem integreerida päikesepaneele nii, et need sulanduvad arhitektuuri ega mõju eraldiseisvate tehniliste seadmetena. Sellisel juhul ei ole fassaad enam üksnes hoone kaitsev ja kujundav väliskiht, vaid osaleb ka energia tootmises.
Osa neist lahendustest on juba praegu kättesaadavad. Tuleviku eesmärk pole aga lisada hoonetele järjest rohkem visuaalseid efekte, vaid luua lahendusi, millel on korraga mitu väärtust. “Tulevikus on oluline mitte rohkem efekte, vaid rohkem väärtust,” sõnab Hallimäe.
Kuula Äripäeva raadio sisuturundussaatest, kuidas sünnivad perforeeritud ja valgustatud fassaadid, milliseid võimalusi pakub tänapäevane tootmistehnoloogia ning mida tuleks arhitektidel ja arendajatel nende kavandamisel silmas pidada. Saatejuht Lauri Toomsaluga vestleb Ruukki Products ASi esindaja Andrus Hallimäe.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 19.10.26, 09:59
Ehitusmaht ja ajakava sundisid Arteri kvartali siseseinte töös uusi lahendusi otsima
Arteri kvartali siseseinte müüritöid teostas hoonete kaupa neli erinevat töövõtjat. Ehitust juhtinud Merko Ehitus Eesti projektidirektori Ahti Suppi sõnul õigustas see lahendus end kindlasti, sest müüritööde maht oli väga suur ning tööde planeerimine ja juhtimine muutusid tänu sellele märksa lihtsamaks.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele