Hea arhitektuur ei sünni tühjalt kohalt: nii mõnigi kord on just arhitektuurikonkursid heade lahenduste genereerimise ja valiku eelduseks. Nii ka MURGiga.
„Arhitektuurikonkursi lähteülesandes olid esile toodud suunised krundi lahendamiseks, samuti ootused ruumiprogrammile,“ meenutab tellija esindaja ehk Riigi Kinnisvara AS-i projektijuht Jaanus Müller.
Konkursi žüriile avaldas muljet, kuidas Arhitekt Must OÜ arhitektid arvestasid Tehnopoli ja Mustamäe eripäraga ja avasid Teaduspargi tänava: koolihoone planeeriti nii, et krundilt saab läbi minna ning nii lühendada teekonda Tehnopoli teaduslinnakusse.
„Soovisime, et Akadeemia tee serv mõjuks tervikliku keskkonnana ja kavandatav kool oleks Raine Karbi loodud Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi ning Margus Kooti projekteeritud Küberneetika Instituudi kõrval reas otsekui lõpuelement. Siit sündis kandilise kujuga tagasiastuva spordihoone ja esile kerkiva kolmnurkse koolihoone idee,“ meenutab arhitekt Alvin Järving, kelle büroole oli konkursivõit pika eeltöö ja kogemuste tulemus. „Nii näeme maastikul küngaste terrakotakarva astmestikke, mis liiguvad väljast sisse, sakilisi vorme, välis- ja siseruumi sidumist.“
Loodava kooli sisemise ruumijaotuse osas tuli arvestada erinevaid ministeeriumi seatud nõudeid. „Ruumide omavahelised protsentuaalsed suhted on sätestatud, muu hulgas on kirjeldatud optimaalset ruumijaotust, klassiruumide suhet abiruumidesse ja koridoripindadesse,“ toob Jaanus Müller esile. „Kõige sellega oskasid arhitektid hästi arvestada. Teadsime, millist kvaliteeti ja millist energiatõhususklassi hoonele soovisime, lisaks oli vaja, et klassiruumidesse jaguks piisavalt loomulikku valgust ilma, et lõunapoolsed klassid üle kuumeneksid. Seega oli väga erinevaid aspekte, millega projekteerimisel pidi arvestama.“
Arhitektide nägemuses muutus koolihoone esimene korrus aktiivseks pinnaks, kus on kadunud klassikaline ruumide hierarhia sise- ja välisruumi vahel: nii näeme soojal aastaajal, kuidas sissepääs ja sööklaruum mõjuvad välisruumi jätkuna. „Kool võtaks otsekui maastiku vormid üle,“ toob esile Alvin Järving.
Jaanus Mülleril on arhitektidele jagada vaid kiidusõnu: nii projekteerimisetapis kui ka ehituse ajal osalesid nad protsessis aktiivselt ning jälgisid kohapeal tööde kulgu.
Lisaks tõstab ta esile ehitaja Astlanda Ehitus OÜ panuse, sest koostöö oli siingi igati ladus: „Ehitaja tõestas sellel objektil oma professionaalsust, kõik sujus. Iga suure töö käigus tekib ka vaidluseid, aga tähtis on, et kõik saab lahendatud, peamine on, et ehitaja sooviks lahendusi leida.“
Ehitustöö langes tõepoolest keerulisse aega: projekteeriti koroonaajal, tekkis hinnahüpe, seejärel algas Ukraina sõda. Ehitaja oli silmitsi suurte väljakutsetega. „Majanduses oli toona raske seis, eriti materjalide osas, sest ehitusturul kasutati palju Venemaalt, Valgevenest või Ukrainast tulevaid materjale. Venemaa ja Valgevenega kaubandussuhted katkesid, ka Ukrainast ei saanud enam materjale kätte, mitmed tehased olid puruks pommitatud. Ka tööjõuga oli probleeme, sest paljud Ukraina juurtega töölised pöördusid tagasi koju. Betoonitöödega oli päris raskusi vahepeal,“ tunnistab Müller. „Ehitaja tuli väljakutsetega siiski hästi toime.“
Materjalide valikul lähtuti sellest, milline lahendus on optimaalne ja sobivaim. Kandvates konstruktsioonides kasutati betooni, hoonest leiab ka terast, klaasi ja puitu: „Soovisime luua energiatõhusat hoonet, mõtlesime läbi kõik detailid kuni ilmakaari arvestava varjustuseni,“ sõnab arhitekt Alvin Järving.
Oluline koht on uues koolihoones ka Bauroc AS-i toodetel, mida on kasutatud erinevate arhitektuursete vormide loomiseks, näiteks astmestikus seinte ja lava ääres ning saali lava ehitamiseks. „bauroci plokke on lihtne vormida, need on hästi töödeldavad. Plokkide sisse paigaldati ka küttekaableid ja pistikupesasid. Kokkuvõttes positiivne kogemus selle materjaliga,“ lausub Müller.
Sarnase kogemuse toob esile arhitekt, kelle sõnutsi on baurocit kasutatud peamiselt MURGi mittekandvates seintes, samuti esimese korruse astmestikus, et luua efektne püramiidlik vorm: „bauroc on mahuline ning lihtsasti töödeldav materjal, saime hõlpsasti lõigata optimaalse suurusega tükke. On huvitav fakt, et astmestikus on suisa eramaja jagu bauroci plokke. Astmestik on ka seest täis laotud, plokid aitasid luua ruumilise mahu, mis hiljem kaeti pinnakõvendi ning terrakotatooni kattematerjaliga.“
Ent kuidas jõuti just selle materjalini? „Valikuni aitas jõuda konstruktor. Arutasime, milline materjal oleks ühtaegu hästi töödeldav, mahuline, piisavalt soodsa hinnaga ja mida saaks laduda täismassina nii, et see mõjuks maastikumassina. Butafoorset materjali me kasutada ei soovinud,“ lisab Alvin Järving.
Nii aitabki baurocist astmestik luua koolihoone karakterit ja ruumilisust – tavapärase tasapinnalise põranda asemel on ehitatud isikupärane maastikuvorm.
Vaata ka www.bauroc.ee