Mis on silmale nähtamatu, kuid kriitiliselt oluline? Soojustus.

Suvi on traditsiooniliselt ehitamise ja renoveerimise kõrghooaeg. Rekonstrueerimisele annab hoogu ka Euroopa Struktuurfondidest jagatav toetus, mille eesmärk on muuta nii eramud kui kortermajad energiatõhusamaks. Remondimeedet kasutatakse enamasti soklite, fassaadide ja katuste soojustamiseks ning seetõttu hakkab rohkelt silma objekte, kuhu parasjagu EPS- või XPS-isolatsiooni paigaldatakse. Iga kasutuskoht seab materjalidele omad nõudmised ning seetõttu on oluline end põhitõdedega kurssi viia.

Eesti kliimas, kus esineb suuri temperatuuri ja niiskuse kõikumisi, on väga tähtis valida kvaliteetsed, lihtsalt paigaldatavad ja vastupidavad soojustusmaterjalid. Mööda ei saa vaadata ka kuluefektiivsusest, sest lõppude lõpuks on kõikidel hoone kihtidel küljes hinnalipik. Soojustamise märksõnaks on ühtlane ja soojapidav isolatsioon kogu hoone ulatuses. Vaadates ehitist vundamendist katuseni, peab arvestama iga kasutuskoha eripära ning materjali soojusjuhtivusnäitajate, niiskuskindluse ja koormustaluvusega.

Isoleerimata vundament on üks suuremaid külmasildu hoones, põhjustades kondensaadi, hallituse ja niiskuskahjustuste teket vundamendipealsetes ruumides. Niiskuskindluse ja koormustaluvuse tagamisel tuleb arvestada ka sadevete, pinnase koormuste, nihete, külmumise ja sulamisega. Polümeerseid isolatsioonimaterjale võib kasutada otseses kontaktis pinnasega. EPS ja XPS on madala niiskusimavusega, säilitavad soojusisolatsiooni omadused ka keerulistes tingimustes ning on seega ainuvõimalikud materjalid antud kasutuskohas. Isegi pikaajaliselt vette uputatuna imavad polümeersed materjalid vett vaid mõne protsendi mahukaalust. Teiseks oluliseks omaduseks on survetugevus, sest materjal peab vastu võtma kogu pinnasekoormuse, säilitades seejuures oma vormi ja kuju.

EPS-soojustus mängib olulist rolli hoonete süsinikujalajälje vähendamisel. EPS on keskkonnasõbralik materjal, sest seda on võimalik 100% ümber töödelda ja uuesti ringlusse lasta.

Estplast Tootmise valikust on fassaadilahendustesse mõeldud EPS 60 Fassaad, EPS 60 Silver Fassaad või EPS 100 Silver Fassaad isolatsiooniplaadid, mis on toodetud harmoneeritud standardi järgi ja sobivad kasutamiseks kõikides sertifitseeritud õhekrohvisüsteemides. Soojapidavuse saavutamisel väiksema soojusisolatsioonikihiga võib fassaadis kasutada ka Finnfoam PIR GTI isolatsiooniplaate.

Ebapiisav soojustus tingib suuri soojakadusid, sest umbes veerand kogu hoone soojakadudest leiab aset läbi katuse. Sel põhjusel on katuse soojustuskihid isegi kuni kaks korda paksemad kui välisseintel. Olgu tegu viil- või lamekatusega, EPS-, XPS - või PIR-plaadid sobivad oma lihtsa paigaldusviisi, niiskuskindluse ja hea soojapidavuse tõttu kasutamiseks mõlema katusetüübi puhul.

Polümeersete soojustusmaterjalide kõige suuremad eelised tulevad esile läbi materjali kerguse, tiheduse ja suure survetugevuse näol. Sarnaseid soojusjuhtivusnäitajaid minimaalse kihipaksuse ja kaalu juures ei ole võimalik alternatiivsete materjalidega saavutada. EPS-plaatidega saab lamekatusele anda vajalikud kalded vee juhtimiseks lehtritesse. Eriti mugavaks teeb paigalduse, et plaadid on selleks otstarbeks juba kaldu lõigatud.

Eesti kliimas ei tasu isolatsioonikihi ja kvaliteetse paigalduse pealt kokku hoida, sest vigade parandus on kulukas. Polümeersed isolatsioonimaterjalid on kindel valik, sest need on väga soojapidavad, sobituvad siinsete ehitusnõuete ja -traditsioonidega ning tagavad hoonele maksimaalselt madala süsinikujalajälje.

Vaata ka estplast.ee