„Eestis on kahjuks ka mitmeid selliseid ventilatsiooniseadmete hooldusteenust pakkuvaid ettevõtteid, kes kasutavad ära klientide teadmatust ning korraliku hoolduse tegemise asemel vahetavad lihtsalt seadme õhufiltreid. See ei ole kindlasti piisav hooldus,” paneb Papli klientidele südamele.
Hooldusspetsialisti kutsumisega ei tasu venitada viimase hetkeni, kui ventilatsioonisüsteem on väga määrdunud ja tolmu täis, sest me ju hingame seda õhku, mis tuleb sellest samast tolmusest süsteemist. Allergikutele ja astmaatikutele võib tolmune õhk põhjustada väga palju tervisehäireid.
„Lisaks on hooldamata ventilatsioonisüsteemi efektiivsus ehk kasutegur madalam, energiakulu ja müratase suuremad ning kokkuvõttes ei loo süsteem ettenähtud väärtus. Lisaks võib see tekitada ruumis viibijatele kehva enesetunnet,” loetleb Papli. „Samuti on õigeaegselt hooldamata jäänud seadme puhul oht erinevatele tehnilistele riketele – võimalikud on küttekalorifeeri ja ventilaatorite mootorite rikked, laagrite liigkulumine. Nende osade väljavahetamine on juba kulukam ja suurem töö, kui regulaarsete hoolduste teostamine.”
Korralik hooldus peab sisaldama:
* õhufiltrite vahetust
* seadme seespidist puhastust
* soojusvaheti ja möödaviiguklapi töö kontrolli
* automaatika toimimise kontrolli (sh erinevate töörežiimide kontroll)
* laagrite seisukorra kontrolli
* küttekalorifeeride töö kontrolli
* vesikalorifeeride puhul mudasõelade puhastamist ja jäätumiskaitse rakendumise kontrolli
* kiilrihmade kontrolli, vajadusel pingutamist või vahetamist
* õhuhulkade või rõhukadude pistelist kontrollmõõtmist ja võrdlemist varasema seadistusega
* hoolduspäeviku täitmist
* vajadusel defekteerimist ja remondikalkulatsiooni koostamist
Väga oluline on ka ventilatsioonisüsteemi tasakaalustamine, mille eesmärk on tagada hoones pideva ja kontrollitud õhuvahetuse, hea siseõhu kvaliteedi, väldib niiskuse kogunemist ja tagab energiatõhususe. Kui süsteem aga on jäänud tasakaalustamata, võib see kaasa tuua niiskuskahjustusi, hallitust ning soovimatut lõhnade levikut ruumide või korterite vahel. Samuti võib see tekitada kamina või ahju ebakorrektset toimimist, liigset müra ja energiakadusid, liiga külma või liiga palavat temperatuuri ruumis ning omakorda põhjustada inimestel kehva enesetunnet, liigset väsimust ja produktiivsuse langust.
„Mõõdistamata ventilatsioonisüsteemidega uusehitistele kasutusluba ei väljastata,” ütleb Papli. „Ja mõõdistamise tellimisel tuleks kindlasti eelistada Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt akrediteeritud mõõtjat, sest see tagab mõõtetulemuste usaldusväärsuse ja kindlustunde, et seadistus on teostatud õigesti ja reguleeritud ventilatsioonisüsteem on seeläbi ohutu ja energiasäästlik. Akrediteerimine tagab klientidele teenuste osutamisel erapooletuse. Akrediteerimistunnistus on kinnitus mõõtelabori pädevuse kohta akrediteerimisulatuses toodud mõõtmiste sooritamiseks.”
Lisaks ventilatsioonisüsteemide mõõdistamisele tuleks tema sõnul suhtuda tõsiselt müratasemesse, mida ventilatsioon tekitab. „Enamikke ventilatsioonisüsteemiga seotud müraprobleeme on võimalik ära hoida või lahendada. Sellega tasub tegeleda, sest liigne müra põhjustab sarnaselt ebakvaliteetsele ventilatsioonisüsteemiga mitmeid terviseprobleeme.”
Mõõdistaja OÜ omab Eesti Akrediteerimiskeskuse väljastatud akrediteerimistunnistust nr L270, mis hõlmab ventilatsioonisüsteemide parameetrite mõõtmist, õhukanalite lekketestide tegemist ja tehnosüsteemide poolt tekitatava mürataseme mõõtmist.
Lisainfo: www.moodistaja.ee ja www.ventilatsioon.com