3 põhjust, miks tarbija ei oska veel tellisfassaadi hinnata

Arhitekt Hanno Grossschmidt arhitektuuribüroost HG Arhitektuur, kelle töödes kohtab savitellise kasutamist ütles, et tegu on väga väärika ehitus- ja viimistlusmaterjaliga. „Savitellis, aga ka laiemalt keraamiline fassaadikivi, kannab palju positiivseid väärtusi nagu looduslähedus, vastupidavus, ajatus ja kestvus,” toonitas Grossschmidt.

Euroopas on pikaaegne trend, kus hoonete fassaadide katmisel kasutatakse savitelliseid ja tellisplaate. Lisaks visuaalsele esteetikale on savitellis pika elueaga, keskkonnasõbralik lahendus, mida kasutatakse praktiliselt kõikidel hoonetüüpide fassaadidel: nii korterelamute, ülikoolilinnakute, tervisekeskuste fassaadidel, rääkimata eramajadest. Ka kasutatakse telliskivi või tellisplaati renoveeritavate hoonete juures, kus on vaja sobituda olemasolevasse vanasse tööstuspiirkonna eripärasse.

Grossschmidt tõi välja ka mõned põhjused, miks Eestis savitellist veel vähe kasutatakse. „Esiteks, mitmel põlvkonnal meenuvad kohe nõukaaegsed ebakvaliteetsed või üksluised tellised ja lohakas ladumistöö. Tellise maine on sellega paljude inimeste jaoks alateadvuses põhjendamatult madal,” osutas Grossschmidt minevikule. „Teiseks, savitellise ladumine on sageli käsitöö, mis on aeganõudev, kallis ja eeldab vilunud meistrit. Ta lisas, et eesti tellija soovib sageli hoonele pigem moodsat, silmatorkavat ja eristuvat fassaadi kui alalhoidlikku põhjamaist tellisfassaadi.

Eriilmeline linnaruum

Nelissen Eesti juht Heiki Orav lisas, et kuigi Euroopas on fassaaditellis ennast arhitektuuris tõestanud juba ammu, on Eestis veel tublisti arenguruumi. Kuigi häid näited jagub meilgi kuhjaga, pelgavad paljud arendajad, et savitellise või tellisplaadi kasutamine on liialt kulukas. Kui mujal Euroopas teeb tellisfassaad võidukäiku tööstus- ja kortermajade piirkonnas, on Eesti arhitektid valmis aina enam nende trendidega kaasa tulema. „Meilgi soovitakse aina rohkem eristuda ja valida paremaid materjale. On neid arendusi, kus tellisfassaadi kasutatakse ja neid arendusi, kes juba planeerivad savitellise kasutamist. Arhitektid on öelnud, et savitellisest või kivist õhkub luksust, millega hoone omanik võiks samastuda – see on koht millega eristuda.”

Õnneks ei pea enam ammu pelgama, et savitelliste värvivalik on napp. Tarbijad saavad valida rohkem kui saja värvitooni vahel. Üks julgemaid värvilahendusi on Orava sõnul hoone Noblessneri kvartalis. „Mul õnnestus messil rääkida noorte arhitektidega, andsin neile kaasa ühe helesinise glasuuritud tellisplaadi ja nii see sinna projekti ka sattus,” meenutas Orav tagantjärgi. „Eks see erandlik on, muidu on ikka klassikalised värvid – tumedamad, heledamad toonid ja aegajalt proovitakse muid variatsioone. Väga erksaid toone pigem välditakse aga siin võivad põhjusteks olla ka piirkondlikud projekteerimistingimused.”

Elukeskkonna väärindaja

Orava sõnul eelistavad Euroopa arhitektid tooteid, millele on hea hinna ja kvaliteedi suhe, mis on kergelt kättesaadavad ja töödeldavad. Tellisfassaadi kasuks räägib asjaolu, et savitellis või tellisplaat on aegumatu ja kaua vastupidav. Kui vaadata kasvõi vanade kirikute fassaade saame ettekujutluse savitellise elueast. Savitellised katavad kõiki neid funktsioone. Need on põhjused, miks arhitektid mujal maailmas seda materjali väga tihedalt kasutavad. „Ka saja aasta pärast on savitellise materjal taaskasutatav, kui tahetakse midagi muuta või ümberehitada. Samas liigub meie ehitusturul mitmeid tehismaterjale, millega üritatakse luua visuaal, et kasutatakse telliselaadset materjali. See mõjutab omakorda ka turgu. Eemalt vaadates tundub, et Eestis kasutatakse tellist rohkelt aga kõik ei ole tellis, mis seina pannakse,” avas Orav tagamaid. Selliseid fassaadilahendusi hakkab silma nii koolihoonete kui tervisekeskuste ehitamisel. „Teadlikumad arhitektid ja arendajad eelistavad pigem 100% savist tehtud telliseid või tellisplaate. Edukamad arhitektuuribürood on pakutava tootevalikutega paremini kursis. Kindlasti on siingi arenguruumi,” tõdes Orav. „Materjale, mida seina panna on palju ja nii ongi inimesel raske orienteeruda.”

Kaalutud otsused

Orava sõnul on eestlastel õnneks tellisfassaadi kasutamisel pikaaegsed kogemused. „Seda tõestavad kasvõi need silikatsiittellistest 60-ndatel valmistatud kortermajad ja eramud. Pigem võib välja tuua, et eratarbijate ostusoovi hoiavad tagasi rahast lähtuvad küsimused. Kui saadakse teada fassaadikivi või plaadi maksumus, ei süveneta rohkem teemasse vaid tehakse otsus näiliselt odavama lahenduse kasuks. Kui krohvimise või muu lahenduse korral kõik kulud korralikult läbi arvutada, saab näha, et see vahe polegi nii suur,” arutles Orav.

Ilmastikukindel savitellis on jätkusuutlik, kauakestev ja hooldusvaba. Nii on nii mitmedki Tartu kortermajade trepikodade sissepääsud kaetud ilmastiku- ja löögikindla klinkertellisega. Vähetähtis pole seegi, et tellistest välissein salvestab päikese soojust ja vabastab selle hiljem majja, mis aitab vähendada küttekulusid ja temperatuuri kõikumisi. „Talvel on selline maja õdusalt soe ja suvel mõnusalt jahe. Pikas perspektiivis on kivifassaad soodsam lahendus, kui võtta kõik need aspektid arvesse. Lisaks on kivil ka märkimisväärne heliisolatsiooni omadus, mis kaitseb hoonet nii välise müra, kui hoone sees leviva müra eest. Need on asjaolud, mille peale kohe ei tulda.”

HEA TEAD

Miks kasutada välisviimistlusel savitellist?

• Kauakestev ja ilmastikukindel

• Aitab väärindada keskkonda

• Annab A-tulekindlusklassi

• Tellise värv ei tuhmu

• Klinkertellisest fassaad on löögikindel ja mustusthülgav