Autor: Äripäeva eriprojektide ja sisuturunduse üksus: [email protected] • 7. juuni 2021

„Näen selles mõttemaailma muutuses palju võimalusi Eesti ettevõtete jaoks, eriti kui vaatame, millised suunad valitsevad suurte lõpptarbijate puhul. Keskkonnateadlikkusest on saanud üks tähtis komponent läbirääkimistel ja pakkumiste tegemisel, kus ettevõte kirjeldab oma tegevusviise, keskkonnasäästunõuete järgimist, loetleb oma toodete rohedeklaratsioone ning taaskäideldava materjali mahtu. Mina näen, et 10 aasta pärast on hangetel suur ja oluline osa jätkusuutlikkul tootmisel ning sinna liigume ka meie. SSAB on aastaid mõõtnud oma keskkonna jalajälge ning vajadusel saab sellega tutvuda ka meie viimast aastaaruannet lugedes,” rääkis Metsamaa Äripäeva raadiole antud intervjuus.

Ta lisas, et teras on hinnaline materjal, mida keegi ei jäta niisama kõrvale. „Metall on ainus materjal, mille omadusi on võimalik taaskäitlemisel 100% taastada. Vaadates viimaseid uuringuid, on teras maailma taaskasutatavaim materjal, mis taaskäideldakse aastas 580 miljonit tonni. Aga seda on vähe, sest üle maailma on terase tarbimine 1,6-1,7 miljardit tonni ning see on kasvav tendents. Inimesi sünnib aina rohkem, toimub linnastumine, aina enam on vaja infrastruktuure ehitada ning kokkuvõttes katab taaskasutatud teras ära vaid 40% meie vajadustest. Samas olen väga rahul, et keskkonnatasud ja keskkonnateadlikkus suurenevad, sest me ei saa igavesti saagida seda oksa, millel istume. Arvestades, et terasevajadus on 30 aasta pärast 50% suurem, on hädavajalik leiutada keskkonnasõbralikumaid viise terase saamiseks maagist.”

Nii katsetavad paljud terasetootjad uusi ja rohelisemaid tootmisviise ning SSAB on siin kindlasti esirinnas. Kuna terasetootmine on niinimetatud must metallurgia olnud läbi aegade ning maagi kaevandamine ja terase tootmine on suure keskkonnamõjuga tegevus, on siin väga olulisel kohal innovatiivne ja keskkonnasäästlik mõtlemine. „Terasemaak on taastumatu maavara, mida on küll maapõues palju, ent mille puhul on oluline selle puhtus. SSAB toodab täna maagist terast sulatusahjudes traditsioonilisel meetodil ehk kõrgahjudega toodame 65% kogu on tootmismahust. 35% ulatuses oleme aga läinud oluliselt keskkonnasõbralikumat teed ehk elektrood sulatusahjudele,” selgitas Metsamaa. Seejuures eraldavad juba praegu SSAB-i kõrgahjud 7% vähem süsinikdioksiidi kui Euroopa Liidus keskmiselt.

Süsinikneutraalsuse saavutamiseks on SSAB koostöös kaevandusfirmaga LKAB ja elektrienergiatootjaga Vattenfall käivitanud projekti HYBRIT, mille eesmärk on arendada välja uus tehnoloogia, kasutades protsessis ainult vesinikku ja rohelist elektrit. „Tahame aastaks 2045 olla CO₂ vaba terasetootja. Meie piloottehas Rootsis on juba püstitatud ning esimene tonn CO₂ vaba terast tuleb turule 2026. aastal.

Pandeemia on toonud kaasa suure nõudluse terase järele

Kuna pandeemia alguses vähendasid paljud maailma terasetootjad oma mahtusid, on tekkinud suur nõudlus terase järele. „Lumepall hakkas tõepoolest veerema juba eelmise aasta algusest, sest terasetootjad prognoosisid kogu tootmise vähendamist ja kärpisid 2020. aasta märtsi, aprilli ja mai jooksul oma tootmismahte. Pole ka ime, sest ainuüksi uute autode müük langes 70%,” selgitas ta. „SSAB siiski nii suures mahus tootmise vähendamisega kaasa ei läinud ja õigesti tegime. Keegi ei osanud arvestada, et kuna reisimine on pärsitud, sai hoogu juurde eratarbimises igapäevategevustes kasutatavate kaupade ning remonditoodete müük.”

Juba kolmanda kvartali lõpuks oli selge, et ehitussektor ei langenudki ning paljud eratarbijatele suunatud tööstussektoid lähenesid hoopis rekordaastale. „See tähendas, et tehased pidid hakkama taas liine käima panema, ent see on pikk protsess, sest juba terasesulatamisahju käimapanek võtab 2-2,5 kuud. Lisaks oli vaja leida uued töötajad ja neid koolitada. Aga suurte tehase ühel liinil võib töötada 500-700 inimest! Selle ajaga süvenes defitsiit, millel omakorda on suur mõju hindadele ning on terase hind selle aasta teiseks kvartaliks tõusnud aastaga 70-90%. Suure tõenäosusega jõuab see hinnatõus ühel hetkel ka lõpptarbijani.”

Metsamaa sõnul on pandeemiaga saanud selgeks, et hinnast olulisem on klientide jaoks terase kvaliteet ja tarnekindlus. „Pigem välditakse riske ja eelistatakse Euroopa tootjaid. Meie tooraine on näiteks suures osas pärit Rootsi kaevandusfirmalt LKAB,” lisas ta.

SSAB kontsernil on Euroopas neli haru: ärikliendimüük otse tehasest, Ruukki katuse- ja ehitustooted, toodete müük Tibnori kaubamärgi all ning eritoodete divisjon, mis tegeleb enamasti terase müügiga masinaehitusettevõtetele. SSAB turuosa Baltikumis on 20-25% ja ettevõtte Soome ning Rootsi tehased toodavad 7-8 miljonit tonni terast aastas.

SSAB on Põhjamaades ja USAs asuv teraseettevõte, mille on töötajaid enam kui 50 riigis. SSAB-l on tootmisüksused Rootsis, Soomes ja USA-s. SSAB on noteeritud NASDAQ OMX Põhjamaade börsil Stockholmis ja Helsingis.