Ettevõtjad uuele valitsusele: teil on võimalus teha ajalugu, kasutage seda
„Ehitusmaterjalide tootmine on seotud maavarade kasutamisega ja see eeldab keskkonnalubade olemasolu. Nende menetlemise protsess läheb järjest pikemaks, järjest vaevalisemaks,“ selgitas Eesti Ehitusmaterjalitootjate Liidu juhatuse liige ja Saint-Gobain Eesti juht Mart Arro bürokraatia vähendamise vajadust.
„Ega ettevõtjad seisa selle eest, et seiret ei tuleks teha ja keskkonnanõuetega ei peaks kõik korras olema. Loomulikult peab. Aga naaberriikides on need protsessid lihtsamad,“ selgitas ta Äripäeva raadio saates „Tööandjate tund“.
Suur lahendamist vajav küsimus on ka vajalike oskustega töötajate puudus.
“Siin on oluline kanda roll ettevõtjail endil. Nõudmised töötajaile, muutuvad. See on müüt, et tööstus on must ja madalakvaliteediline. Tööstus pakub praegu noortele stabiilset, puhast, kontrollitud ja hästi tasustatud keskkonda. See võib tööturul olla väga suure konkurentsivõimega, sest on stabiilne ja võimaldab töötada uute tehnoloogiatega,“ märkis Arro. „Tehasetööline ei ole enam harjamees, vaid opereerib keerukaid seadmeid.“
Seda, et peamiste eksporditurgude taastumise järel ei ole Eesti eksportivad tööstused kiire hinnatõusu tõttu senises konkurentsiolukorras, on tunda mitmes sektoris.
„Kesk-Soomes või Kesk-Rootsis on tööjõu ja energia hinna tõttu mööblit gramm odavam toota kui Eestis,“ rääkis ühtlasi mööblitööstuse liidu juhatusse kuuluv Jaen Uussalu. „Kui Skandinaavial läks hästi, siis oli neil mööblit puudu ja saime küsida mõistlikku hinda. Praegu on neil tootmisressurssi üle ja siis valitakse loomulikult kodumaine tootja.“
Kuna odavus ei ole enam võimalus või argument, otsitakse Plaat Detaili omaniku sõnul tema sektoris Eesti mööblile uut lugu. „Me pole enam allhankijad, kes me siis võiksime olla?“ küsis ta. „Üks idee, mis võib-olla praeguses geopoliitilises olukorras on saanud väikese tagasilöögi, on just kestlikkus.“
See kuvand võiks meelitada näiteks Münchenis tegutsevat suurt hotelliketti tellima mööblit just Eestist. Ehkki kestlikkus on sellega kaasneva lämmatava bürokraatia tõttu olnud kriitika all, siis klientide ootus ja nõudlus jätkusuutliku toote järele Uussalu sõnul ei kao.
Küll võiks kaduda mõttetu bürokraatia, sest asjaajamine Eestis kohapeal mõjutab ka välisturgudel toimuva kõrval siinseid eksportivaid ettevõtteid. Halduskoormust on aastate jooksul küll lubatud vähendada, kuid kasv on hiilides jätkunud ning selle tõsidust illustreerib ettevõtete ja erialaliitude toodud enam kui 200 näidet nõuetest, mille võiks ära kaotada. Need jõuavad lähiajal ka valitsuse ettevõtjate nõukoja lauale.
„Sellist olukorda ei ole meil olnud väga pikalt ja võib-olla ei tule ka, kus meil sarnaselt mõtlevad kaks parteid moodustavad valitsuse. Nad saavad teha otsuseid. Iseküsimus, kas nad julgevad,“ selgitas Uussalu. „Aga ega neil muud varianti pole. Mõlemal parteil on selg vastu seina ning siit saab minna edasi ja paremaks. Ainult teha julgeid ja õigeid otsuseid. Peenhäälestamisega reitingulangus jätkub.“
Sellist olukorda ei ole meil olnud väga pikalt ja võib-olla ei tule ka, kus meil sarnaselt mõtlevad kaks parteid moodustavad valitsuse.
Eesti Mööblitööstuse Liidu juhatuse liige
Tippjuht: otsustamatus lõhub kindlustunnet
Hetkel kuum
AVH Grupi juht Veiko Räim selgitas, et kindlustunnet mõjutab see, mida riigi esindajad räägivad avalikkuses. „Kindlustundele ei ole hästi mõjunud 1,6 miljardi laskemoona debatt, mis on käinud aasta aega. Või energiadebatt. Need asjad võiks kokku leppida ning see aitaks ärevust maha saada,“ hindas ta.
Uussalu hinnangul vajab julgeolekut puudutav kommunikatsioon selgemaid sõnumeid. „Öelda palju selgemalt, kui kaitstud me oleme. Naabrid on nüüd NATOs ja 90% soomlastest on öelnud, et ei karda idanaabrit, igal juhul astuvad neile vastu. Tooge kas või Soome kaitseminister „Esimesse stuudiosse“ ja las ta ütleb – kui üks sõdur peaks tulema üle Narva piiri, siis Soomest tõusevad F-35d õhku. Kindlustunne paraneks sellest kõvasti.“
Tööstur: tehases ei tööta harjamees, vaid tehnoloogiaspets
Suur lahendamist vajav küsimus on ka vajalike oskustega töötajate puudus. „Majandus on langenud, aga palgad on kasvanud. See näitab, et meil pole vajalikke töökäsi,“ rõhutas Uussalu. Lahendused peituvad ettevõtjate hinnangul nii haridusvalikutes, digitaliseerimises ja automatiseerimises kui ka välistöötajate kaasamise üle vaatamises.
„Need otsused saab teha targalt. Näiteks Soome on pannud paika need riigid, kust värbamine on lihtsustatud, ja need, kust värbamine on riskantne. Kui räägime kõrgepalgalisest, siis siin võiks valitsus küll teha julgeid otsuseid ja soosida tippspetsialistide tulekut,“ märkis Uussalu.
Mis hoiab veel ettevõtete arengut tagasi ning miks on ettevõtjad majanduse väljavaadetes pessimistlikud ja millist nõu nad annaksid majandusministrile, sellest saab kuulata saatest „Tööandjate tund“.
Seotud lood
Erinevatest looduskividest on teede, platside ja terrasside sillutamiseks murtud ja lõigatud kive ning plaate juba aastatuhandeid. Ka tänapäeval on see kõige keskkonnasõbralikum, vastupidavaim ja kaunim lahendus koduaias ja linnaruumis.
Enimloetud
1
5
Läbimõeldud arhitektuur suudab panna hooned elama ning luua selle ümber kauaoodatud elu
6
Vaata esinduslikku ja luksuslikku galeriid!
Viimased uudised
Läbimõeldud arhitektuur suudab panna hooned elama ning luua selle ümber kauaoodatud elu
Uue tehase tootmismahuks kujuneb 500 000 kuupmeetrit aastas.
Üritused
Hetkel kuum
Sellest saab Eesti suurim puithoone. Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid!
Viimasel majal võeti sarikapärg alla. Vaata galeriid, mis seal on ja mis toimus!
GRK Eesti juht Tiit Roben räägib avameelses intervjuus, millised on Rail Balticu suure alliansshanke võidu põhjused, järgnevad sammud ja kriitilisemad kohtad, mis ehituse käigus ja lepingu täitmisel võivad ette tulla.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele