BaltCapi uue fondi juht: taristuehituse muudab kõige kallimaks venitamine
Kuna taristuinvesteeringutel on märkimisväärne mõju ühiskonnale laiemalt, siis selliste investeeringute puhul läheb kõige kulukamaks otsuste edasi lükkamine, rääkis Baltcapi infrastruktuurifondi investeeringute juht Marek-Andres Kauts.
Baltcapi infrastruktuurifondi investeeringute juht Marek-Andres Kauts
Foto: Liis Treimann
Kauts selgitas Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis lähemalt uue fondi sisu: omakapitali investeeringuid ulatuvad 200 miljoni euroni ning koos laenuvõimendusega võiks infrastruktuurifondi investeeringute maht ulatuda 0,7–1 miljardi euroni.
Marek-Andres Kautsiga vestles Janno Riispapp.
BaltCapi uue fondi juht: taristuehituse muudab kõige kallimaks venitamine
Tänavune taristuehituse TOPi edetabeli esikolmiku haarasid endale elektri- ja sidevõrkude ehitajad, kes ootavad ka käeoleval aastal head tulemust. Samas kui tunduvalt allapoole jäänud teedeehitajate olukord ei näita paranemise märke ka tänavu.
Eesti Taristuehituse Liit saatis täna peaministrile ja valitsusele pöördumise, milles juhib tähelepanu teedevõrgu alarahastuse kriitilisele seisule ning teeb ettepaneku viia teehoiu rahastamise tase kohe vähemalt 250 miljonile eurole aastas.
Kui riigil jätkub tervet mõistust, et mitte tõmmata lähiaastatel teedeehituse rahastus miinimumini, suudetakse ehk see Eestile väga oluline valdkond veel päästa, loodab Eesti Taristuehituse Liidu värske juhatuse esimees Indrek Pappel.
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.