Strateegiline "ei" ja 600 000 eurot digipöördeks neljakordistasid kasumi

Samal ajal, kui paljud ettevõtted kurdavad sisendhindade kasvu ja ebakindluse üle, näitas inseneribüroode TOPi teiseks tulnud ettevõtte K‑Projekt, et õige strateegiaga on võimalik ka keerulistel aegadel tippu rühkida. Ettevõtte üle-eelmise aasta majandustulemused olid muljetavaldavad: müügitulu kasvas 16%, kuid kasum tegi neljakordse hüppe.

Eelmise aasta kasum küll sellist hüpet ei teinud, kuid ettevõte jaoks lõppes aasta edukalt. Kogu inseneribüroode sektori seisu 2025. aastal kirjeldas K‑Projekti tegevjuht Siim Rõõmus stabiilsena: “Turul pole olnud suuri ärakukkujaid ega pankrotte, see annab tunnistust valdkonna vastupidavusest.”

Väikesed kalad jäägu teistele

K-Projekti edu taga on teadlik valikuprotsess: iga tööd ei pea vastu võtma. „Me ei võta töid sisse teadmisega, et me kohe nüüd loobume,“ märkis Rõõmu. Iga hanke puhul eeldab ettevõte rentaablust, olgugi et lõplik tõde selgub alles projekti lõpus.

Edu valemiks osutus keskendumine suurematele töödele. Selle asemel, et kulutada ressurssi kümnetele pisiprojektidele, hoiti fookus suurematel lepingutel. Efektiivsust toetas massiivne 600 000-eurone investeering digipöördesse, mille raames loodi muuhulgas üle-eestiline liiklusmudel ja uus kliendihaldustarkvara. Tulemus? Müügitulu töötaja kohta tõusis 82 000 euroni.

Kuhu voolavad järgmised miljonid?

Insenerivaldkond peab olema valmis kiireteks suunamuutusteks. Kui kolm-neli aastat tagasi oli investeeringute fookuses tervishoid. „Tervisekeskuseid tuli nagu seeni pärast vihma“, meenutas Rõõmus. Täna dikteerib turu suuna julgeolekuolukord. Rõõmus prognoosib, et peatselt on kaitsehangete ja energeetika projektid need, mis sektori pooleliolevate Rail Balticu projektide kõrval töös hoiavad.

Nooremleitnandi auastmega Siim Rõõmus tunnistas, et riigikaitselised objektid pakuvad talle professionaalset huvi: „Kaitsevaldkond meeldib võib-olla eelkõige sellepärast, et sealsed teadmised tulevad ajateenistuses omandatud pädevustest“. Sektori juhtidele üldiselt tähendab see vajadust kohandada oma meeskondade kompetentsi vastavalt uuele nõudlusele, olgu selleks eriveoste tarbeks projekteeritud teed või spetsiifilised rajatised.

Kui valimiskastid räägivad, siis insenerid vaikivad

Ent on üks probleem, mida digipööre ei lahenda: poliitiline tsüklilisus. Rõõmuse sõnul on valimiste mõju ehitussektorile nii tuntav, et selle „tunneb ära isegi silmad kinni“. Iga nelja-viie aasta tagant kordub muster, kus otsustusprotsessid kohalikes omavalitsustes ja riigiametites tarduvad.

„Ega uus võim ei taha ju vana võimu asju edasi teha; tahetakse ikkagi teha omamoodi,“ kirjeldas Rõõmus olukorda, kus enne valimisi ei julgeta otsustada ja pärast valimisi ei teata, mida otsustada. See toob kaasa hankeplaanide nihkumise: esimesse kvartalisse planeeritud hange võib hea õnne korral ilmavalgust näha alles kolmandas, inseneribüroole tähendab see planeerimata tühimikku. Selline rütm käib kogu aeg ja see halvab sektorit iga nelja tagant.

Saatejuht on Sigrid Kõiv.

Fotol K‑Projekt tegevjuht Siim Rõõmus. Foto allikas: K‑Projekt