Prokrastineerimine: nähtamatu ajaröövel, millele on aga lahendus
Kujutagem ette ühe ettevõtte keskastmejuhti, kes peab nädala lõpus kaitsma oma aasta plaane. See vajab paaritunnist keskendumist ja asi saaks tehtud. Pärast hommikukohvi otsustab ta enne veel „kiirelt“ uudiseid sirvida ja meilid üle vaadata.
Sealt satub ta lugema turundustrendide artiklit. See võib ka hea sisend olla, mõtleb ta endamisi ja süveneb lugemisse. Siis märkab Linkedinis, et sõber on asunud uuele ametikohale. Huviga guugeldab sõbra uut ettevõtet.
Telefon hakkab helisema ja on vaja kiirelt asju organiseerida. Lõunapaus jõuab ootamatult kiiresti kätte. Pärastlõuna on taas täis sagimist ja suhtlemist ning kui õhtu tuleb, tundub, et pea on tühi ja energia otsas ning otsustab, et „parem hommikul teha puhanud peaga“. Ja nii see kordub veel mõned päevad, kuni seda tegevust pole enam kuhugi lükata.
Kiiruga saab plaan vormistatud ja endale vaikselt etteheiteid tehes, et seda kõike oleks võinud varem alustada kvaliteetsema tulemuse nimel.
See ongi lihtne näide prokrastineerimisest, mida paljud meist korduvalt läbi elavad. Kuigi soov on hommikul alustada kõige olulisema asjaga, nihkub see ometi edasi, sest muud tegevused tunduvad hetkel kiiremad, mugavamad, vajalikumad. Enamasti lubame endale, et järgmisel korral enam nii ei tee, aga kuidagi leiame end siiski samas tsüklis—täpselt nagu eelmisel korral.
Mis on prokrastineerimine?
Prokrastineerimine tähendab ülesannete edasilükkamist, kuigi teame, et see toob kaasa negatiivseid tagajärgi. Sageli varjame seda teiste "tähtsate" tegevuste taha – näiteks tundub, et oluline on hetkel vastata kiiretele e-kirjadele, süstematiseerida dokumente või osaleda koosolekutel, mille väärtus on tegelikult minimaalne. Paljudel juhtudel on viivitamine pehme enesepettus ennast tegusana hoidmise näol, kuid tegelikult põgeneme kõige olulisema ülesande eest.
Prokrastineerimise põhjuseid on mitmeid. Üks peamisi on hirm ebaõnnestumise ees – ülesanne tundub enne alustamist keeruline ja tekitab stressi. Või ka tüdimus, kui töömaht tundub liiga suur olevat. Enne suure ülesandega alustamist soovitakse “eduelamust” väiksemate tööülesannete täitmisega.
Tänapäeva sotsiaalmeedia on samuti suur prokrastineerimise katalüsaator. Tihti oodatakse ka perfektset olukorda, kus pea on puhanud, segajaid ei ole ja teised ülesanded on kõik tehtud. Reeglina seda ideaalset olukorda ei teki.
Kuidas prokrastineerimist vältida?
Kui ülesanne tundub suur ja hirmutav, siis on hea nipp alustada esimesest väikesest sammust – eduelamus motiveerib edasi liikuma. Alustamine on kõige raskem, kui sellest üle saada, siis on tõenäosus, et saad juba töövoogu sisse ja ei lase end katkestada.
Kasulik on otsustavalt vältida segajaid. Lülita välja teavitused ja leia keskendumiseks vaikne koht. Kui võimalik, määra kindel aeg, kus tegeled ainult ühe ülesandega.
Võid proovida ennast motiveerida väikeste preemiate abil, olgu selleks tass kohvi või lühike jalutuskäik pärast ülesande lõpetamist.
Sea endale selge eesmärk ja ütle kõigele muule “ei”. Kui tead täpselt, mida ja millal teha, on lihtsam vältida edasilükkamist.
Kokkuvõttes, edukas ajajuhtimine on oskus, mida saab arendada. Oluline on teadvustada, et prokrastineerimine ei tähenda laiskust, vaid tihti hirmu, stressi või läbimõtlemata harjumusi. Olles teadlik oma käitumisest ja rakendades sihipäraseid tehnikaid, saab sellest ajaröövlist üle.
Anneli on enam kui 20-aastase kogemusega suure ühiskondliku mõjuga projektide eestvedaja ja koolitaja. Ajajuhtimise koolitus annab osalejatele oskused ja tööriistad aja planeerimiseks ning tööülesannete organiseerimiseks. Loe lähemalt täpsemalt Ajajuhtimise koolitusest >
Seotud lood
Uus, ETA sertifikaadiga kinnitatud PAROC CGL 20cy lahendus on mõeldud maa-aluste garaažide ja külmade keldrilagede soojustamiseks ja tulekaitseks nii uutes kui ka olemasolevates hoonetes.
Enimloetud
1
5
Läbimõeldud arhitektuur suudab panna hooned elama ning luua selle ümber kauaoodatud elu
6
Vaata esinduslikku ja luksuslikku galeriid!
Viimased uudised
Läbimõeldud arhitektuur suudab panna hooned elama ning luua selle ümber kauaoodatud elu
Uue tehase tootmismahuks kujuneb 500 000 kuupmeetrit aastas.
Üritused
Hetkel kuum
Sellest saab Eesti suurim puithoone. Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid!
Viimasel majal võeti sarikapärg alla. Vaata galeriid, mis seal on ja mis toimus!
GRK Eesti juht Tiit Roben räägib avameelses intervjuus, millised on Rail Balticu suure alliansshanke võidu põhjused, järgnevad sammud ja kriitilisemad kohtad, mis ehituse käigus ja lepingu täitmisel võivad ette tulla.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele