Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Statistika: Elamumaa tehingute arv kasvas aastaga 91%
2014 I kvartalis tehti maa-ameti andmetel Eestis kokku 3171 tehingut hoonestamata maaga. Neist tehingutest 451 tehti Harjumaal ja 247 Tartumaal. Aastaga kerkis Eesti hoonestamata maa tehingute arv 28%.
Hoonestamata maa tehingute arvust 513 tehingut tehti elamumaaga. Aastaga kasvas Eesti elamumaatehingute arv ligikaudu kahekordseks ehk 91% võrra. See näitab selgelt, et korterituru aktiivsus on vägisi maade-majade turule trügimas.
Harjumaal elamumaa tehingute arv kasvas aastaga 43 ja Tartumaal 90%.
Eesti keskmise elamumaa tehingu väärtus oli 2014 I kvartalis Eestis 33 000 eurot, mis on eelmisest aastast 12% vähem. Harjumaa elamumaatehingu keskmine väärtus oli aha 64 000 eurot ehk aastatagusest 4% rohkem.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Hinnatõusuga üllatab Tartumaa, kus elamumaatehingu keskmine hind kasvas aastaga 63% ehk 34 000 eurole.
Hoonestamata maa tehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.