Autor: Andres Oltjer • 4. november 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Oltjer: madala hinna probleem on otseselt seotud pakkumuste läbipaistmatusega

Levinud arusaama kohaselt saab riigihangete pakkumuste hindamiste kriteeriumitena kasutada kahte näitajat: pakkumuse maksumust ehk hinda ja pakkumuse majanduslikku soodsust.

Riigihangete seaduse järgi peab hankija riigihanke korraldamisel kasutama raha säästlikult ja otstarbekalt ning saavutama riigihanke eesmärgi mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte.

Kui ostetakse odav teenus või toode, mis ei rahulda täielikult hankijat ja tekitab hiljem lisakulutusi, siis ei ole ka raha kasutatud säästlikult ja otstarbekalt. Sobiv toode tuleb hankida parima hinnaga.

Läbipaistmatus. Madala hinna probleem on otseselt seotud pakkumuste läbipaistmatusega.

Hankija kirjeldab hangitavat asja oma parema oskuse järgi ja selleks annab riigihangete seadus laialdased võimalused. Aga hankija pädevus jääb igal juhul alla pakkuja omale, kes tegeleb selle asjaga iga päev ja aastaid.

Koostades hankedokumendid ja esitades toote tehnilise kirjelduse, võib mõni detail sinna kogenematusest märkimata jääda.

Pahatihti kasutab pakkuja seda ära ja pakub kõige sobivama toote asemel odavama, aga vähemsobiva. Seda ei tehtagi tingimata pahatahtlikult, küll aga lähtudes eeldusest, et konkurent teeb sedasama.

Rootsis näiteks on pakkumused avalikud. Märgates, et keegi on pakkunud toote, mis ei vasta mingite asjaolude tõttu täielikult hankija soovidele, kirjutab pakkuja X hankijale järgmise sisuga kirja: “Käesolevaga informeerin Teid asjaolust, et pakkuja Y pakkumus ei sobi Teile järgmistel põhjustel...“

Isegi kui pakkuja Y pakkumus  vastab hankedokumendi kriteeriumitele, ei ole hankija kohustatud sõlmima hanke­lepingut vähesobiva või sobimatu toote ostmiseks.

Vastuolu seadusega. Kahjuks tuleb Eestis pakkumuse sobimatus ilmsiks alles pärast hankelepingu sõlmimist ja toote tarnimist.

Siis on tehingut aga võimatu tagasi pöörata, sest hankedokumendi (väheprofessionaalsete) kriteeriumite  järgi oli pakkumus ju sobiv.

Osaledes hankel, mille pakkumused on kättesaadavad ka teistele hankes osalejatele, ei julge ükski pakkuja esitada vähesobivat või sobimatut pakkumust.

Ent kui hankija on hankinud sobimatu toote või teenuse, siis on see vastuolus riigihangete seadusega, sest raha ei kasutatud säästlikult ja otstarbekalt.

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785