Autor: Sulev Senkel • 23. oktoober 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kes kaitseb riigihangete pakkujaid laiskade hankijate eest?

Riigihangete maailmas kohtab endiselt suhtumist, kus hankija ei väärtusta pakkujaid ning nende tööd. Oma sellise käitumisega survestab avalik sektor võimalikke pakkujaid ja raiskab maksumaksja raha.

Toon kõrvaltvaatajana värske näite ühest suurprojektist, mille eeldatav maksumus riigi jaoks on kuni 20 miljonit eurot, lisaks veel hanke korraldamise kulud. Minu kätte juhtus sellega seotud teabevahetus Riigihangete registrist, kus pakkujad küsivad ning hankija pool vastab.

Pakkumust ettevalmistavad ettevõtted kirjutavad, et nad on esitanud suure hulga hanke aluseks olevate töödega seotud küsimusi, millest paljudele on hankija jätnud riigihangete seaduses nõutud tähtaja jooksul (3 tööpäeva) sisuliselt vastamata. „Samuti on hankija jooksvalt muutnud ja täiendanud hankedokumente (projektdokumentatsiooni). Kõik see nõuab pakkujatelt rohkem aega, et esitada hankijale sisuline ning konkurentsivõimeline pakkumus. Tulenevalt neist põhjustest palume hankijalt mõistlikku suhtumist ja pikendada pakkumuse ettevalmistamise tähtaega vähemalt kahe nädala võrra,“ öeldakse kirjas.

Hankija vastus sellele palvele kõlab lakooniliselt: „Pakkumuste esitamise tähtaega ei pikendata.“

Uurisin kõnealuselt hankijalt, miks pole antud seadusest tuleneva tähtaja jooksul küsijatele sisulist, rõhutan - sisulist vastust, mis aitab tegelikku väärtust luua. Sain tagasisidet, et vastatud viidatud küsimustele on, aga jah, sisulist vastust pole koostatud. Niisiis võiksid hankijad edaspidi vastata igale neile esitatud küsimusele algul lihtsalt „Täname küsimuse eest. Tegeleme.“ ning sisuliselt vastata alles viimasel päeval ja kõik on seaduse järgi korras. Pakkuja koostagu siis pakkumus kas või tunni ajaga, oma asi.

Kui selline suhtumine pole ettevõtjavaenulik, siis mis see on? Nähes taolist teabevahetust, tekib igatahes küsimus, kuidas saab pakkuja kaitsta ennast laisa hankija vastu. Siin on tegemist küll ühe hankega, kuid probleem on hangetes osalejate kindlasti tuttav.

Olen viimasel poolaastal arutanud riigihangete problemaatikat mitmete suurhankijate esindajatega. Nad on toonud välja tõsiasja, et praeguste riigihangete korralduse praktikas on väga palju õhku sees ning sageli esineb olukordi, kus takistavaks osapooleks riigi projekti elluviimisel on hankija ise. Puudub osapoolte partnerlus ja sotsiaalselt vastutustundlik mõtteviis. Veelgi enam – oma sellise käitumisega survestab hankija võimalikke pakkujaid ning põletab teadlikult riigi rahakoti sisu.

Hankemaailma problemaatikat käsitletakse lähemalt 4. detsembril peetaval konverentsil „Eesti Ehituskonverents 2013“, kus sel teemal arutlevad kolm suurema hankija, Riigi Kinnisvara ASi, Maanteeameti ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse juhid. Lisainfo:  www.ehitusuudised.ee/ehituskonverents2013/

 

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785