Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tehnikaülikooli dotsent: pinnaseuuringud põhjalikuks!
Põhjalik pinnaseuuring säästab ehituse puhul nii raha kui aega. Paraku ei ole pinnaseuuringute maht ja kvaliteet Eestis piisav. Peamiseks põhjuseks on seejuures ebaprofessionaalne uuringu tellimine, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli ehitiste projekteerimise instituudi dotsent Valdo Jaaniso.
Pinnaseuuringute eesmärk on geoloogiliste tegurite ning protsesside mõju selgitamine hoone või rajatise asukoha valikule, projekteerimisele, ehitamisele, kasutusele ja korrashoiule. Puuduliku pinnaseuuringu puhul on tulemuseks ehituse maksumuse suurenemine, ehitusaja pikenemine ja võimalikud häired ehitise kasutamise ajal.
Pinnaseuuringuid teevad Eestis vaid spetsialiseeritud firmad. Vastava tellimuse vormistab aga tavaliselt ehitise tellijat esindav projektijuht või arhitektuuribüroo esindaja. Reeglina tellitakse uuring vähempakkumise alusel, kusjuures tellimus on enamasti väga üldsõnaline.
Pakkumise võitmiseks teevad kõik osalevad uuringufirmad võimalikult odava pakkumise. Uuringupunktide hulk ja sügavus kavandatakse minimaalne ning ette ei nähta pinnaste tugevus- ja jäikusparameetrite määramiseks otseseid labori- või välikatseid. Katsete tegemine suurendab uuringu maksumust ja pakkumishinnas nendega arvestav firma jääb lihtsalt tööst ilma.
Selline praktika on kestnud pikka aega. Seetõttu on uuringute tellijad harjunud suhteliselt odavate hindade ja nigela uurimistööga – kogu aeg on ju nii tehtud ja häda pole midagi. Hädad avariiseisundite näol siiski aeg-ajalt tekivad ja siis ületavad nende kõrvaldamiseks kuluvad summad mitmekordselt korraliku uuringu maksumuse.
Tallinna Tehnikaülikooli ehitiste projekteerimise instituudi dotsent Valdo Jaaniso tõdeb, et Eestis tehtavate pinnaseuuringute nigela kvaliteedi põhjus ei ole uurijate tahtmatus või oskamatus teha piisavas mahus kvaliteetset tööd, vaid ebaprofessionaalne uuringu tellimus. Loe pikemalt tänase Äripäeva paberlehest.
Valdo Jaaniso, Tallinna Tehnikaülikooli dotsent
Seotud lood
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele