Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Statistika: ehitushinnaindeks kasvas aastaga 5,6%
Ehitushinnaindeks on jätkanud kiiret tõusu. Ehitushinnaindeks on kasvanud isegi vaatamata sellele, et avaliku sektori ehitustööde tellimuste maht on kokku kuivanud ja sellest tulenevalt võiks arvata, et töökäsi hakkab üle jääma.
2013. aasta I kvartali seisuga kasvas statistikaameti andmetel ehitushinnaindeks aastataguse ajaga võrreldes 5,6%.
Eesti keskmise palga aastane kasv oli 2013 I kvartalis 6,3%. Tööjõukulude komponent ehitushinnaindeksis kasvas aga sama ajaga koguni 15,1%.
Ehitusettevõtjate hinnangud ehitushinna perspektiividele on vastuolulised. On neid, kes ootavad ehitushinna tõusu, kuid ka neid, kes ootavad langust.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tõenäoliselt riigi suurtellimuste ärajäämine mõjutab ehitusturgu üksjagu. Iseasi on see, kuidas need mõjud kinnisvarapakkumisse ja -hindadesse jõuavad.
Ehitushinnaindeks, 1997. a. = 100
Ehitushinnaindeks, 1997. a. = 100
Remondi- ja rekonstruktsioonitööde hinnaindeks, 1997 .a . = 100
Ehitushinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.