Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Elamukruntide käibest kadus viie aastaga 70-80%
Kevad on iga-aastaselt aeg, mil koduostjad pööravad pilgud maatükkide suunas olgu siis tegemist kriisi või buumiga. Maaturg aktiveerub kevadel, ostjad käivad pakkumisi ülevaatamas ja tehakse tehinguid.
Enamasti võrreldakse kinnisvaraturu näitajaid aastatagusega. Vahel siiski tasub heita pilk kaugemale minevikusuunal, et aru saada, millised on olnud pikemad arengutrendid. Viie aasta taguse ajaga võrreldes on portaalis KV.EE olemate maatükkide pakkumiste arv pisut tõusnud, kuid pakkumishinnad on poole võrra langenud.
Maapakkumisi viie aasta tagusest ajast rohkem, kuid hinnad madalamal
Viis aastat tagasi ehk 2007. aastal oli Eestis kinnisvara kiire hinnatõus lõpu saanud, kuid languseks pöördus see järsemalt alles 2008. aastal. Maatükkide pakkumisi oli portaalis KV.EE viis aastat tagasi kuu keskmisena 3800. Tänane pakkumiste arv on õige pisut sellest näitajast kõrgem.
Küll ei ole kasvusuunas liikunud pakkumishinnad. Maatükkide pakkumishinnad on täna selgelt poole võrra allpool, kui 2007. aastal.
Üheks nii suure hinnalanguse põhjuseks on asjaolu, et 2007. aastal andsid pangad hea meelega laenu maatükkide ostmiseks. Täna on laenuturul valitsev konservatiivsem joon ja majaehituseks tuleb maatükk osta omavahenditest ehk ilma laenuta.
Maaturu käive on veerand viie aasta tagusest
Pakkumiste arvu ja pakkumishinna juures on oluline näitaja maatehingute arv ja rahaline käive. Ruutmeetrihinnale ei tohiks siin liigset tähelepanu pöörata, sest maatükkide suurte erisuste tõttu võib see meid asjatult eksitada.
Maatehinguid hoonestamata elamumaaga tehti 2011. aastal Eestis poole võrra vähem, kui 2007. aastal. Tallinnas on samal ajal tehingute arv poole võrra kasvanud.
Tallinna maatehingute arvu kasvule on raske selget seletust anda. Tallinn on väga marginaalse maaturuga piirkond – pealinnas tehti 2011. aastal elamumaatehingutest 10% tehinguid. Korteriturul seevastu on Tallinna osakaal kogu Eesti tehingutest märkimistvääriv 44%.
Kui me vaatame elamumaa turu rahalist käivet, siis näeme, et viie aasta tagusest käivest on tänaseks alles jäänud ainult 20-30%. (Erandina muidugi Tallinn.) Eks siingi tuleb mängu asjaolu, et pankade valmidus maatükkide ostu finantseerida on täna aastatetagusest madalam. Samuti on majanduskriis tänaseks ära söönud inimeste säästud, mille arvelt muidu oleks võimalik majaehitusele mõelda.
Maaturg on kukkunud, kuid hea tervise juures
Hetkel kuum
Portaali KV.EE maatükkide pakkumiste hulka vaadates võib arvata, et pikemajajaline stabiilne pakkumiste arv Eestis 3800-4000 ja Tallinnas 4-500 peegeldab seda suurusjärku, kus nõudlus ja pakkumine kokku saavad.
Maaturg kui elamispindade turu üks väiksema likviidsusega segmente ei ole vaatamata eeltoodud suurtele langusnumbritele kehvas seisus. Lihtsalt viie aasta tagused numbrid olid buumi tipu näitajad, kust pidigi normaalsusesse tagasi tulema. Nii võime kokkuvõtlikult öelda, et tänasel tasemel on maaturg igati hea tervise juures.
Seotud lood
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.
Enimloetud
6
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Viimased uudised
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele