Autor: Peep Sooman • 11. oktoober 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ühest küljest nad vähendavad tööd, teisest küljest toovad tööd juurde, et infoväljas laveerides olulisi asju märgata ja tähtsusetut ignoreerida. Portaalid on olulisem vahend konkurentsi analüüsimiseks, ka müügikanalid.

Pindi kinnisvara koduleht on küll suur ja põhjalik, aga portaalide vastu ikka ei saa. Selleks, et hoomata turul toimuvat, on kinnisvaraportaalidest väga palju abi. Kui meile poole pöördub klient, et müüge minu objekt maha, siis kaardistame seda mitme nurga alt. Vaatame antud piirkonna tehingud, võrdleme objekte ja paneme paika reaalse müügihinna. 

Oluline on teada ka turgu, sest kui sama maja trepikojas on juba viis korterit müügis, siis see on tõsine konkurents ja kiire korteri müük on ülikeeruline.

Kinnisvaraportaalidest näeb ka, mis on tehtud tehingute ja müügihindade vahe. Need erinevad nagu öö ja päev, vahe on pidevalt 20%.

Eestis on kaks suurt ja 4–5 keskmist kinnisvaraportaali, lisaks väiksemaid. City24.ee ja  kv.ee katavad meie uuringu kohaselt 50% vaatajaskonnast. Ülejäänud inimesed otsivad kinnisvara Soovist, Kuldsest Börsist ja muudest veebidest. Väikesed portaalid ei ole nii ebaolulised kui tunduvad, pisemad on õigel kohal.

Portaalid võiksid otsingu tarbijatele mugavamaks teha ja otsing võiks paindlikum olla. Nagu näiteks amazom.com-is, kus midagi otsides pakutakse sarnaseid tooteid. Näiteks Kärberi tänava korterit vaadates pakutakse sarnase hinna ja suurusega kortereid lähedal või saaks valida näiteks mõne kooli ümbruse ja vaadata seal lähedal olevaid elupindu.

Kasutusmugavuse suunas võiks areneda ja vähem suuri ning vilkuvaid bännereid panna, mis juhtme ja arvuti kokku jooksutavad. Võiks mõelda, kas reklaamitulu kaalub üles kasutajad, kes portaali selletõttu enam ei kasuta ja mujale lähevad.