Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Aasta algus on kinnisvaramüüjad aktiivsemaks muutnud
Kinnisvaramüüjate ootusi peegeldav ja Eesti elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks on peale mõningast tõususuunas liikumist taas langenud tagasi 61,8 punktile.
Samal tasemel oli indeks buumijärgselt esimest korda näiteks juba eelmise aasta juuli kuus. Eelmise aasta veebruari lõpust on KV.EE indeks 3,4% allpool.
Absoluuthinnas tähendab indeksi 61,8 punkti tase pakkumishinda 812 €/m2. Samal ajal on Eesti keskmine korterite tehinguhind 635 €/m2, mis on ligi veerandi võrra pakkumishinnast madalam.
Endiselt horisontaalsuunas liikuv pakkumishind tähendab, et euro saabumine ei ole kinnisvaramüüjatele andnud võimalust pakkumishindade tõstmiseks.
Pigem on tõusev pakkumiste hulk tihendamas konkurentsi ja seeläbi hoidmas hinnasurvet kontrolli all.
Numbrid näitavad, et kinnisvaramüüjad on aasta alguses järjest aktiivsemaks muutunud ehk järjest enam elamispindu on müüki pandud – alates aasta algusest on pakkumiste hulk järjest kasvanud.
Tänase seisuga on portaalis KV.EE 19 186 elamispindade pakkumist ehk 12% enam, kui aasta tagasi, mil pakkumisi oli 17 127.
Seotud lood
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele