7. detsember 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Hoonete energiakulu on üks suuremaid kuluallikaid kinnisvaraobjektide puhul ning energia kallinemisega seoses on hakanud ka enamus kinnisvaraomanikke sellele suurimale kuluartiklile rohkem tähelepanu pöörama.

Eestis on hetkel olukord selline, et energiatarbimisega seotud küsimustes ollakse niiöelda teadvustamise tasemel. See tähendab, et ollakse küll teadlikud energia kokkuhoiu vajadustest ja suurenevatest energiakuludest, kuid ei teata veel täpselt, mida tuleks teha olukorra muutmiseks ja parandamiseks ning kuidas see peaks toimuma.

Kinnisvara soetades on üsna tavaline see, et suuremat tähelepanu pööratakse objekti viimistlusmaterjalidele, mitte ehituskvaliteedile energiasäästlikkuse küljest vaadelduna. See ongi just kõige suurem viga, sest parketti või seinavärvi on hiljem lihtne muuta, ent hilisem maja renoveerimine energiasäästlikumaks on märksa keerulisem ja kulukam.

Pea kõigis uusarendusprojektides on paraku rõhuasetus just siseviimistlusel ja disainil, ent mitte energiatõhususel ja sisekliimal, mis on tunduvalt olulisem.

Energiatõhususe vallas orienteerumiseks on suureks abiks hoonete energiatarbimise miinimumnõuded ja energiamärgis, mis on kohustuslik. Seega, igal kinnisvaraostjal on kinnisvara soetades õigus nõuda energiamärgist ja võimalus seda kontrollida.

Ka projekti- või ehitusfaasis soetatava kinnisvara puhul on energiamärgise kontrollimine vajalik, saamaks teada, kas arendaja poolt välja reklaamitud energiaklass on ikka see, mida lubatakse. Ehitusseaduse järgi peab ehitusloa väljastamiseks olemas olema projekti alusel väljastatud energiamärgis, mis tõendab, et energiatõhususe nõudeid planeeritavas majas täidetakse.

Tänase seisuga ei ole Eestis ehitatud mitte ühtegi korterelamut  ega ärihoonet, mille energiatõhususe arv oleks A-klassis. Praegu valmib küll palju uusi elamuarendusi, kuid nende ehituskvaliteet vastab aastatetagustele standarditele ning energiatõhususest ei tundu arendajad midagi teadvat.

Lisama peaks ka veel seda, et kui Eestis on veel A klass saavutamata, siis paljudes Euroopa riikides on A klassi ehitatud juba aastaid ning lisandunud on juba A+ ja A++ klassid.

Energiamärgis on ka hoone kvaliteedi näitaja, sest kõrgem klass selles vallas annab tunnistust ka kvaliteetsest ehitusest, kuna halva ehitustöö korral on kõrgemat energiaklassi võimatu saavutada.

Ka tervise seisukohast lähtudes on oluline, et hoone oleks kvaliteetselt ja energiatõhususe normidele vastavalt ehitatud, sest lisaks energia säästmisele on oluline ka hea sisekliima, mis tähendab normikohast õhuvahetust, õhuniiskust, ühtset temperatuuri ja külmasildade puudumist. Lisaks ka normidele vastav valgus- ja müratase.

Energiatarbimise vähendamine hoonetes saab olema üheks suuremaks väljakutseks kõigile, kes on mingilgi moel kinnisvaraga seotud, olgu nad siis arendajad, projekteerijad, arhitektid, ehitajad, kinnisvaraspetsialistid või omanikud.

Autor: Aivar Villemson