Autor: Liivi Tamm • 16. september 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Pärast marjamaad algab karjamaa

Seekordne eurotoetuste eelarveperiood kestab 2013. aastani. Aga kui euroraha marjamaa otsa saab, algab karjamaa ajajärk, arvab Äripäeva Ehituse erilehe toimetaja Liivi Tamm.

Eestile kasutada antud 53,3 miljardit krooni on aidanud nii mõnelgi projektil, mis muidu ilmavalgust ei oleks näinud, teoks saada. Ent isegi abiraha toel on praegusel ajal kasumisse jõuda väga keeruline. Tee-ehitusega tegelevad ettevõtted on avaldatud arvamust, et toetusteta kukuks see valdkond praegu lihtsalt kokku. Isegi abiraha toel on praegusel ajal kasumisse jõuda väga keeruline.

Ka ehitusettevõtjatele on euroraha praegusel masuajal pehmelt öeldes päästerõngas: suuremaid objekte praegu enamasti ju vaid eurotoetuste toel ehitataksegi. Mullu andsid toetuste abil tehtavad tööd leiba enam kui tuhandele ehitajale.

Järgmised paar aastat annavad kindla vastuse ka küsimusele, kui suure osa eraldatud toetussummast suudab Eesti ära kasutada - struktuurvahendite kasutamise tempo mõjutab nii meie tööhõivet kui ka ettevõtete üldist käekäiku.

Küsimus on praegu selles, mis saab edasi. Arvata võib, et järgmisel jaotusperioodil jäävad Eestile eraldatavad summad tunduvalt väiksemaks, sest lõppude lõpuks peaks Eesti olema juba piisavalt tugev, et saada hakkama oma jõududega. Kui euroraha marjamaa otsa saab, algab karjamaa ajajärk.

Ka praegu on tellija hädas, kuna meeleheitel ehitusettevõtted on töö saamiseks valmis tegema väga riskantseid pakkumisi.

Alla omahinna tehtud pakkumistega võidetud hanked on põhjustanud rohkelt peavalu, kohtuvaidlusi, võlgujäämist ning töödega venitamist.

Kas saame aga loota, et pärast kümnete miljardite suuruse summa kadumist on üldine majandusolukord juba sedavõrd paranenud, et ettevõtja saab vaid oma jõududega hakkama?

Põhjamaades, näiteks Soomes, Rootsis ja Norras on riiklikud abipaketid aidanud ettevõtetel keerulistel aegadel vee peal püsida.

Eestis niisugused toetused sisuliselt puuduvad, kui välja arvata KredExi toetused, mis üldpilti väga palju ei mõjuta.

Praegu on Euroopa Liidu toetused masu ajal lihtsalt kompenseerinud riigi vähenenud rahastamist, toomata kaasa täiendavat kasvu. Ehk on kõige hullem majanduses siiski möödas. Käes on aeg vaadata ette...

 

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785