Liit: Eesti vajab uusi energiasäästlikke eluhooneid, nende hulgas ka üürihooneid

Eesti eluasemevaldkonna arengukava 2008-2013 (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium):Varasemate kogemustega võrreldes ei ole uusehituse arv täna kuigi suur. Eeldades, et Eesti eluasemefond on kasvanud juurdeehitatud elamute võrra, moodustas Eesti uusehitiste maht 1960ndatel ca 6 %, 1970ndatel ca 4 % ning 1980ndatel ca 3 % eluasemefondist. Võrdluseks võib tuua, et arenenud majandusega heaoluriikides peetakse elamufondi taastuvvajaduseks 4 % aastas. Arvestades, et alates 90ndatest aastatest on uusehitise maht olnud väiksem kui 1 % eluasemefondist, aastatel 1995 - 2002 madalam kui 0,2 % ning aastatel 2002-2006 on see tõusnud 0,7 %-ni siis võib nentida, et viimase aastakümne vältel on Eesti eluasemefondi seisukord tulenevalt selle vanusest järk-järgult halvenenud (lk 24). Eestis on umbes 650 000 eluruumi, viimastel aastatel on kasutusse jõudnud umbes 2000 eluruumi aastas (s.t umbes 0,3% eluasemefondist), seega peaks ühe eluruumi eluiga olema tinglikult üle 300 aasta. Kuid kavandatavate hoonete eluiga on tavaliselt 50 aastat... Teisalt on Euroopa seadnud kohustusliku eesmärgi, et alates 2019 riigile kuuluvad hooned ning alates 2021 kõik hooned peavad olema liginullenergiahooned. Kas energiasäästlikku hoonet ehitada on tõepoolest nii kerge nagu aeg-ajalt meediast lugedes mulje võib jääda? Üks detail: kui eelmise lõigu taustal tuleks hooneid ehitada kolmesajaks aastaks ja tavapäraseid hooneid projekteeritakse 50 aastaks, siis kui kaua peavad mõistlikuna vastu uued tehnoloogiad, uued ehitustooted ning uued läbikatsetamata lahendused? Võrdluseks mõelgem, kui ruttu me soovime vahetada näiteks nutitelefone... Üürieluhooned. Need, kes neid kritiseerivad – kas Soomes ja Skandinaavias on siis midagi totaalselt valesti?

Riigi poolt plaanipäraselt initsieeritud üürieluhooned võivad pakkuda lahendust mitmetele vastust vajavatele probleemidele. Hoonete energiasäästu strateegia elluviimine (liginullenergiahooned), energiasäästlike lahenduste kinnistamine ja energiasäästliku ehitamise käimalükkamine. Regionaalpoliitiliste eesmärkide elluviimine, sealhulgas väljarände pidurdamine. Ehitusmahtude ülemääraste kõikumiste silumine – s.t et seni on avalik sektor võimendanud ehitusmahtusid headel majandusarengu aegadel ja tellimuste vähendamisega kiskunud ehitusmahtusid alla halbadel majandusarengu aegadel – samas peaks avaliku sektori üks olulisemaid funktsioone olema riigi majandusarengu võimalikult tasakaalustatud suunamine.

Kõige selle jaoks on ka muid võimalusi, kui riigipoolne üüriärimeheks hakkamine.

Riik saab kasutada olulisi mehhanisme endale kuuluva maa osas ning kommunikatsioonide rajamise osas või luua võimalusi finantsinstrumentide abil jne. Ootaks siinkohal ka majandusajakirjanduselt oluliselt sisukamat tegelemist selle mitmetahulise teemaga ning turgutavaid küsimusi avaliku sektori suunal elamuehituspoliitika koostamiseks ja arendamiseks.

 Ehitusmaterjalitootjatel on valmisolek liginullenergiamajade ehitamiseks olemas; ootame ka Vabariigi Valitsuse valmisolekut ja initsiatiivi tegemaks seda, mida Valitsus ise oma määrustega on ette kirjutanud.