Raport: ehitusalaste teadustööde tase ei loo alust konkurentsivõime tõstmiseks

Ehitussektor moodustab kümnendiku Eesti SKPst, siis ehitusteaduste rahaline maht moodustab kõigest 1-2% Eesti Teadusagentuuri ja selle eelkäijate vahendatavast konkurentsipõhisest rahastamisest., märgib Eesti Teadusagentuur.

Eesti Teadusagentuur viis läbi ehitusteaduste hindamise, mille eesmärgiks oli hinnata teadustöö taset ja kvaliteeti, avalikkusele suunatud ja kutsetegevuse tähtsust Eesti ühiskonnale, noorteadlaste koolitamist ja evalveeritud asutuste tulevikupotentsiaali. Hindamisel osalesid Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Maaülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikakõrgkool. Hindajate kohtvisiidid toimus eelmise aasta novembris, lõppraport valmis 2014.a märtsis. Asutusi hinnati viieastmelisel skaalal.

Napib konkurentsivõimet

Hindamise tulemusi tutvustanud hindamiskomisjoni esimees Alistair Borthwicki sõnul on Eesti ehitusteaduste temaatika suures osas vastav siseriiklikele vajadustele ja riiklikult seatud prioriteetsetele valdkondadele. Samas on napib konkurentsivõimet rahvusvahelisel tasemel.

Teadustööde tase ebaühtlane

Eestis on teadusuuringutega kaetud väga lai ehitusteaduste spekter, mille tase on paraku ebaühtlane. Kuigi kõigil hindamisel osalenud teadus- ja õppeasutustel on olemas oma spetsiifiline eripära, esineb ka teadustöö valdkondade kohatist dubleerimist eri asutuste vahel.

Üldiselt järgib Eestis läbiviidav uurimistöö ehitusteadustes komisjoni hinnangul trendi innovaatilise ehituse ja nn „targa maja“ suunas, mis kattuvad ka uue teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riikliku strateegiaga. Siseriiklikult on vastav teadustöö esirinnas, kuid vajab arendamist, et olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline.

Vaja ümberkorraldusi ja rohkem koostööd ja selgemat rahastust

Hindamiskomisjon soovitas tihendada asutuste vahelist koostööd ning koondada teemapõhised uuringud asutusteülestesse klastritesse ümber juba olemasoleva või loodava infrastruktuuri (nt nullenergia maja uuringute koondamine TTÜsse). Mõistlikud oleksid ka tööjaotuse parendamisele ja siit tulenevale killustatuse vähendamisele suunatud meetmed.

Vajalik on suurendada riigieelarvevälist rahastust, eelkõige EL programmidest, mille kaudu oleks võimalik ka kiirendada erialase kompetentsi kasvu. Üheks võimaluseks on siin täiustada tugisüsteeme sobivate programmide/partnerite leidmiseks ja taotluste koostamiseks.

Vajalik on aktiivselt populariseerida ja tutvustada nn „väheneva populaarsusega“ erialasid, mille hulka paraku kuuluvad Eestis ka inseneriteadused. Sh  tuleb suurendada koostööd gümnaasiumitega, samuti peaksid doktori- ja magistriõppe teemad peaksid olema enam fokusseeritud.

Hindamisraporti esitlusele järgnenud diskussiooni käigus pakuti ettevõtete ja teadusasutuste koostöö edendamiseks välja katselaborite rajamist ehitusplatsidele, ehitussektorist pärit külalislektorite aktiivsemat kaasamist ning IT ja ehituse senisest tugevamat ühendamist uute projektihalduskeskkondade loomiseks.

Raport on kättesaadav aadressil: http://www.etag.ee/wp-content/uploads/2014/04/evaluation-of-research-in-civil-engineering.pdf

Autor: Ehitusuudised.ee toimetus