• 03.02.14, 15:32
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Büroomajad saavad uue hindamisskaala

Pealinna büroohooned saavad uue kahetähelise klassifikatsiooni, millest saab abimees nii pindade omanikele, rentijatele kui ka investeerijatele.
Uue süsteemi kahetähelise kuju järgi saab teada, mis hoonega on tegemist ja kus see asub. “Tegemist on abimehega kinnisvarahuvilisele,” ütles ettevõtmise eestvedaja, Uus Maa Property Advisors juhatuse esimees Ardi Roosimaa. Lisaks investori aitamisele muudab see kinnisvarakuulutused võrreldavaks – praegu hindab oma büroomaja selle omanik ise.
Määrab hoone kvaliteedi. Klassifikaator on hoone kvaliteedi määramise töövahend. Vajadus büroohooneid klassifitseerida on Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse liikme ja klassifikaatori töörühma juhi Roosimaa sõnul õhus olnud aastaid. “Kinnisvara alal on pikalt kasutatud nimetusi A- ja B-klassi hoone. Samas  puudus ühtne arusaamine asjast, sest keegi polnud defineerinud, mida mingi klass tähendab. Meie loodav töövahend on lihtne abimees, et mõne kriteeriumi alusel aru saada, millisesse kvaliteediklassi ja piirkonda hoone kuulub,” rääkis ta.
Millest koosneb klassifikaator? Klassifikaator koosneb kvaliteeditunnustest ja piirkondlikust osast. Klassifitseerimise skaala jääb A ja B tasemele ehk siis piirkondi ja hooneid liigitatakse vastavalt A, B ja teised.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Selleks, et hinnata büroohoonete kuulumist erinevatesse klassidesse, kasutatakse erinevaid kriteeriume. Näiteks koosneb kvaliteedi osa erinevatest komponentidest. Hinnatakse hoone struktuuri, pindade jaotust, lagesid ja valgustatust, aga ka elektrivarustust, kütet ja ventilatsiooni. Kvaliteedi hindamise ühe alapunktina vaadeldakse ka keskkonna aspekti – päevavalgus, müra, keskkonna­standardid ja süsiniku jalajälg.
Piirkondliku osana kuuluvad A-klassi need hooned, mis asuvad Tallinna keskses äripiirkonnas, B-klassi need, mis jäävad kesklinnas ja põhiliste magistraalide ääres sellest piirkonnast välja. Lähemalt saab uurida juuresolevalt kaardilt.
Teadlikkus suureneb. Suuremaid muudatusi paljalt klassifikaatori loomine Roosimaa hinnangul ilmselt kaasa ei too, kuid üldist teadlikkust ja üksteisemõistmist peaks parandama küll.
“Igal investoril, arendajal, nõustajal, maakleril, finantseerijal või kasutajal on võimalik kontrollida, millisesse klassi tema hoone kuulub,” ütles ta ja lisas, et investorite jaoks peaks see lihtsustama arusaamist hoone väärtuse kujunemisest ja säilimisest.
Ta selgitas, et näiteks A-klassi hoone tähendab paremat kvaliteeti, jätkusuutlikkust ja seeläbi ka väärtust. “Siiani oli see igaühe enda otsustada, milleks ta hoonet peab, ja kuna üldine teadlikkus kinnisvara alal on erinevalt laialt kujunenud arvamusest tegelikult väike, siis tihti võis see tekitada eksiarvamusi ja seetõttu ka investeerimiskavade täitumata jäämist,” rääkis Roosimaa.
Investeerijatele pilt selgemaks. Investeerijad võidavad Roosimaa hinnangul uuest klassifikaatorist peamiselt aega. “Seega siis analüüsi osa lihtsustumise tulemusena ilmselt hoitakse kokku nii aega kui raha. Investorid saavad ka enne hoone rajamist hinnata, kas nende rajatav hoone hakkab vastama oodatud kvaliteediklassile,” ütles ta. “See vahend annab võimaluse hoonete klasse lihtsamalt ja kiiremini määrata.”
Institutsionaalsetele investoritele peaksid tehtavad muudatused muutma Roosimaa sõnul turu läbipaistvamaks, mis omakorda alandab investeeringuriske.
Eeskuju välismaalt. Seesugune klassifikaator on kasutusel ka teistes riikides. “Eesti oludesse sobiva versiooni loomisel võtsime aluseks mujal Euroopas kasutatud mudeleid, kuid lõplik versioon tuli siiski ise luua,” märkis Roosimaa.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Pigem tuli see ikka vajadusest. Nii ongi alates 2009. aastast Roosimaa sõnul vahelduva eduga töös olnud klassifikaator nüüd valmis ning sellekohane info jõuab õige pea kinnisvarafirmade liidu koduleheküljele. Roosimaa sõnul antakse ettevõtmisele veel viimast lihvi.
Esimeses järjekorras saavad uued klassid Tallinna büroopinnad, tulevikus võib-olla ka kaubandus- ja logistikapinnad.
 

Seotud lood

Uudised
  • 08.01.14, 10:33
Äripäeva Kinnisvarakonverents keskendub kinnisvaraturu mõjukamatele muutujatele
Selle aasta 20 veebruaril toimuva Kinnisvarakonverentsi olulised osad on praktikute lood, spetsiaalselt konverentsi jaoks tellitud kinnisvaramaaklerite tasemeuuring ja networking personaalsete kontaktide loomiseks. Laval tulevad arutlusele kolm visiooni, mis võivad kardinaalselt muuta Eesti kinnisvaraturgu.
  • ST
Sisuturundus
  • 28.05.25, 10:31
Nägus ja lihtsasti paigaldatav keldrilagede tulekaitsesüsteem PAROC CGL
Uus, ETA sertifikaadiga kinnitatud PAROC CGL 20cy lahendus on mõeldud maa-aluste garaažide ja külmade keldrilagede soojustamiseks ja tulekaitseks nii uutes kui ka olemasolevates hoonetes.

Hetkel kuum

Mateki müügidirektor Kaarel Väer.
Uudised
  • 06.06.25, 07:52
Eesti puitmajatootja sõlmis Saksamaal 25 miljonilise lepingu
GRK Eesti juht Tiit Roben.
Uudised
  • 05.06.25, 10:29
Tiit Roben suurest hankevõidust: väljakutsed alles algavad
GRK Eesti juht Tiit Roben räägib avameelses intervjuus, millised on Rail Balticu suure alliansshanke võidu põhjused, järgnevad sammud ja kriitilisemad kohtad, mis ehituse käigus ja lepingu täitmisel võivad ette tulla.
Sarikapärga saagis teiste seas hoogsalt maha taristuminister Kuldar Leis.
Uudised
  • 10.06.25, 17:36
GALERII: Pealinna rajataval võimsal Loodusmajal võeti sarikapärg maha
Sellest saab Eesti suurim puithoone. Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid!
Sarikapeolised.
Uudised
  • 09.06.25, 07:00
Tallinna uus suur elurajoon saab peagi valmis
Viimasel majal võeti sarikapärg alla. Vaata galeriid, mis seal on ja mis toimus!
Eskiis: Maru Ehitus.
Uudised
  • 05.06.25, 09:55
Maru Ehitus rajab tööriistamüüjale lao- ja büroohoone
Haridusministeerium jääb ilma 38 miljonist eurost, mis oli mõeldud näiteks täiskasvanuhariduse ja noortevaldkonna jaoks
Uudised
  • 06.06.25, 07:55
Teedeehitus saab juurde hea portsu kaitsekulude eurorahast
85 miljonit eurot läheb teedeehitusse Pärnu ja Tartu maanteel ning Rail Balticu ehitusse..
Uue valukoja eskiislahendus.
Uudised
  • 05.06.25, 09:58
Kohila valda ehitatakse uus BLRT valukoda
Liivakivi Kandla Grey, loodusliku pinnaga plaat 60x90 cm
  • ST
Sisuturundus
  • 06.05.25, 12:16
Praktiline ülevaade: kuidas valida õige looduskivi teedele ja terrasside

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele