Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Korteri ruutmeetrihind Pärnus -14%, Tartus -3%
Tartus kahanes korterite keskmine ruutmeetrihind mais võrreldes eelnenud kuuga 3%, Pärnus 14,2%, selgub Uus Maa Kinnisvarabüroo turuülevaatest.
Mais tehti Pärnus 56 müügitehingut, mida on kolme võrra vähem kui aprillis. Kortereid müüdi 34 ja keskmiseks ruutmeetrihinnaks kujunes 632,1 eurot. Võrreldes aprilliga langes müüdud korterite arv 7 võrra ning keskmine ruutmeetri mediaanhind kukkus 14,2%. Võrreldes mulluse maiga on tehingute arv ja keskmine ruutmeetrihind langenud.
"Pärnu turg ostu-müügi osas natuke langes, aga üüri osas tõusis. Stabiilne on olukord olnud juba peaaegu pool aastat ja ilmselt nii ka jätkub. Olulist hinnatõusu oodata pole," kommenteerib Uus Maa analüütik Risto Vähi.
Tartus seevastu jõudsid tehingusse 2010. sastal alustatud arendused ning Vähi sõnul hoiab see tehingute arvu kõrgel veel 2-3 kuud.
"2010. aastal oli nõudlus päris uute arenduste järele suur. Ka sel aastal on alustatud mitme uue arendusprojektiga, kuid kerkinud ehitushindade tõttu on raske öelda, kas need suudetakse müüa sama edukalt kui hetkel müügis olevad projektid," märgib Vähi.
Tartus tehti maikuus 165 kinnisvara ostu-müügitehingut, mida on 58 võrra enam kui aprillis. Nende hulgas müüdi 105 korterit, mille keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 823,4 eurot.
Tehingute arv võrreldes aprilliga tõusis 18 võrra, samas keskmine ruutmeetrihind langes 3 protsenti. Möödunud aasta sama ajaga võrreldes on keskmine korteri ruutmeetrihind tõusnud 6,4 protsenti.
Seotud lood
Katuseaknad on oluliselt enamat kui lihtsalt valgusallikad. Need mõjutavad hoone energiatõhusust, ventilatsiooni ja sisekliimat. Vananedes võivad aknad tekitada probleeme, mis ei ole esialgu visuaalselt märgatavad, kuid mis aja jooksul kahjustavad konstruktsioone ning halvendavad kasutajate mugavust.
Enimloetud
4
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Viimased uudised
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Üritused
Hetkel kuum
Mapri Ehituse järelteeninduse juht Ero Tragel: See, mis Lubja tänaval juhtus, on ainulaadne nii meie praktikas kui ka kogu Eesti ehitussektoris.
Kvaliteetne tööjõud on väga nõutud, ent selle leidmine on endiselt väga keeruline
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele