Saaremaal Salme külas elav Herman Aus soojustas oma maja 800 kilogrammi lambavillaga, milleks kulus ca 4000 krooni. Internetist idee saanud noor pereisa ostis villa ümberkaudsetelt elanikelt kokku 5 kr/kg.
Aus rääkis ETV saates "Ringvaade", et lambavill soojustusmaterjalina on üsna ebatavaline. “Esimene kord ajaloos on lambavill niivõrd väärtusetu, et inimesed topivad seda seina vahele," märkis ta.
Ta usub, et lambavill kogub poplaarsus, sest tegemist on odava ja loodusliku materjaliga, mis on tervislik alternatiiv tavalisele soojustusele.
Idee sai Aus internetist ning kohalikku portaali pandud kuulutuse kaudu ta villa ka kokku ostis. "Pakkumisi tuli palju, inimestel villa on ja tahetakse sellest lahti saada. Kokku panin lambavilla seina vahele 800 kilogrammi," rääkis ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Lambavilla eest maksis mees 5 krooni kilogrammist. Ausi sõnul kulus tal maja - põrand, seinad, laed - soojustamiseks kokku umbes 4000 krooni ning ta arvas, et kivivilla kasutamine oleks olnud vähemalt poole kallim.
Seotud lood
Tööjõud kallineb ja kvalifitseeritud spetsialiste napib. Pikaajaliste taristuprojektide puhul tähendab see, et ka geotehnilise ja konstruktsioonide seire kulud võivad aastate jooksul märgatavalt kasvada. Automaatne seire aitab seda riski vähendada: suure osa kuludest saab fikseerida juba projekti alguses, vajadus inimeste pideva kohaloleku järele väheneb ning võimalikud ohud saab avastada veel enne, kui neist kujunevad kulukad probleemid.