Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Saarlane soojustas maja lambavillaga
Saaremaal Salme külas elav Herman Aus soojustas oma maja 800 kilogrammi lambavillaga, milleks kulus ca 4000 krooni. Internetist idee saanud noor pereisa ostis villa ümberkaudsetelt elanikelt kokku 5 kr/kg.
Aus rääkis ETV saates "Ringvaade", et lambavill soojustusmaterjalina on üsna ebatavaline. “Esimene kord ajaloos on lambavill niivõrd väärtusetu, et inimesed topivad seda seina vahele," märkis ta.
Ta usub, et lambavill kogub poplaarsus, sest tegemist on odava ja loodusliku materjaliga, mis on tervislik alternatiiv tavalisele soojustusele.
Idee sai Aus internetist ning kohalikku portaali pandud kuulutuse kaudu ta villa ka kokku ostis. "Pakkumisi tuli palju, inimestel villa on ja tahetakse sellest lahti saada. Kokku panin lambavilla seina vahele 800 kilogrammi," rääkis ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Lambavilla eest maksis mees 5 krooni kilogrammist. Ausi sõnul kulus tal maja - põrand, seinad, laed - soojustamiseks kokku umbes 4000 krooni ning ta arvas, et kivivilla kasutamine oleks olnud vähemalt poole kallim.
Töötaja lahkub ettevõttest. Personaliosakond vormistab dokumendid, IT sulgeb kasutajakonto, kuid kas keegi mäletab eemaldada tema ligipääsuõigused kõigist ustest, parklast ja muudest süsteemidest? Kui ettevõttes kasutatakse mitut eraldiseisvat turvalahendust, võib ühe inimese lahkumine tähendada tervet rida käsitsi tehtavaid muudatusi. Piisab ühest ununenud toimingust, et mõni ligipääsuõigus jääks kehtima kauemaks, kui peaks.