Autor: Kärt Vilt, Äripäeva Akadeemia • 10. veebruar 2020

Nordeconi arendusjuht Miina Karafin ja digitaalehituse valdkonna konsultant Risto Vahenurm on võtnud endale südameasjaks ehitiste tellijate teadlikkuse tõstmise. Uurisime, miks peaks nii era- kui ka avalik sektor üle minema mudelprojekteerimise kasutamisele ning mida on seejuures oluline jälgida.

Miks BIM aitab säästa?

BIM ehk ehitusinfo modelleerimine loob platvormi, mis seob ehitise info ühtsesse 3D mudelisse. Ühtpidi loob see hoonest atraktiivse mudeli, mis aitab kaasa projekti tutvustamisele ja müümisele, teistpidi on see parim võimalik lahendus hoone läbimõtlemiseks ning testimiseks juba enne ehituse algust.

Mudelprojekteerimine annab parema võimaluse kõikidel asjaosalistel ühtse meeskonnana tegutseda kogu projekti eluea vältel, seega aitab BIM kaasa ehitus- ja projekteerimisvigade vältimisele. Suurim võit BIMi kasutades on seega rahaline -- lihtsam ja odavam on midagi ümber teha digikeskkonnas kui hiljem ehitusplatsil.

Lisaks aitab mudelis olev info hiljem kaasa hoone haldusprotsessil.

TAHAD BIM-IST ROHKEM TEADA?

Äripäeva Akadeemia koolituse "Kuidas targalt ehitusprojekti tellida?" eesmärk on anda teadmisi kaasaegsete meetodite kasutamisest ehitusprojekti efektiivsemaks planeerimiseks ning tellimiseks ja hilisemaks korrashoiuks.

Koolitusele on oodatud kõik arendus- ja ehitusprojekte tellivad ettevõtted ja organisatsioonid: kinnisvaraarendajad, tootmis-, kaubandus-, tervishoiu-, majutus-, põllumajandus- ja logistikaettevõtete esindajad, büroohoonete ja tehnoparkide omanikud, kohalike omavalitsuste esindajad jt, aga ka ehituse peatöövõtjad.

Pane ennast koolitusele kirja SIIN.

Milliseid BIM nõudeid võiks kasutada?

“Oleme viimastel aastatel näinud ehitusprojektides üha enam erinevaid mudelprojekteerimist käsitlevaid nõudeid,” kirjeldab Nordecon AS arendusjuht Miina Karafin. “Turul on küll valdavalt levinud Riigi Kinnisvara nõuded, aga erinevaid dokumente näeb nii avalike - kui ka eratellijate hangete juures üha tihemini“.

Suur huvi mudelprojekteerimise vastu on ühelt poolt väga tervitatav, aga samas toonud kaasa olukorra, kus iga tellija projekt on oma nõuetes eriline ning kõigil osapooltel tuleb neid täiesti eraldi menetleda. Iga tellija ainulaadsete nõuete läbitöötamine ja rakendamine tähendab olulist lisatööd kõikidele, nii arhitektidele, projekteerijatele aga ka ehitajale.

Selle probleemi lahendamiseks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) algatusel ja tellimusel alustatud avaliku sektori tellijate ühiste BIM nõuete standardi ja vastava juhendi loomist. Töö eesmärk on lihtsustada BIMi kasutamist nii tellijate kui ka töövõtjate jaoks.

Miks suhtuda BIMi nõuetesse täie tõsidusega?

Pole mõtet rakendada nõudeid lihtsalt linnukese kirja saamiseks. Küll aga tasub igal tellijal nende kasutamist kaaluda ning mõelda hästi läbi, mida nendega saavutada tahetakse. Tellija peaks mõistma mudelprojekteerimise väärtust ehitusprojekti planeerimisel ja tegema endale selgeks, millistele teemadele rõhku pöörata. Aeg ja raha, mida kulutatakse, et viia end kurssi kaasaegsete meetodite kasutamisega, tuleb hiljem ehitusel mitmekordselt tagasi: mudelprojekteerimine on suurepärane viis, kuidas olla kindel, et töö käigus valmib 100% kvaliteetne ja läbimõeldud lahendus, millega on kõik osapooled rahul.

Risto Vahenurme sõnul võimaldavad BIM nõuded tellijal määrata ehitise kohta vajalike andmete kogumise reeglid. Näiteks on võimalik määrata, et ehitise üleandmisel soovitakse teostusinformatsiooni nii 3D-geomeetria, andmete ja elektroonilise dokumentatsiooni kombinatsioonina.

Oma ehitise kohta teadlik andmete kogumine annab võimaluse neid andmeid hilisemalt uuesti kasutada -- näiteks hoone korrashoiu tegevuste efektiivsemaks muutmisel. „Suurima BIM-kasuteguri saavutamiseks on tähtis enda eesmärkidest BIMi rakendamisel anda projekteerijatele ja projektimeeskonnale teada võimalikult varajases staadiumis,“ selgitab Risto Vahenurm.