Autor: Ehitusuudised • 21. märts 2019
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Pooled tööstusettevõtted plaanivad protsesse digitaliseerida

Poorbetoonplokkide tootmine.
Foto: Raul Mee, fotograaf
Faktum Ariko poolt Eesti tööstusettevõtete hulgas läbi viidud küsitlusest selgus, et üle poolte küsitletud ettevõtetest kavatseb alustada või jätkata protsesside digitaliseerimisega järgmise kahe aasta jooksul.

Uuringust selgus, et enim on valmis protsesside efektiivistamiseks investeeringuid tegema keskmise suurusega ja suurettevõtted, teatas EAS.

Enamasti soovivad digitaliseerimisega jätkata need ettevõtted, kes on saavutanud üle 20 protsendilise digitaliseerituse taseme ning kel on võimalik veel protsesse digitaliseerida, selgus uuringust.

Sektorite üleselt nähakse enim tõhustamise võimalusi uute tarkvara- või tehnoloogiliste lahenduste abil tootmisprotsessides, laoarvestuses, juhtimises ning tellimuste vastuvõtmise ja väljastuse protsessis.

“Mida suurem on ettevõtte töötajate arv, seda olulisemaks peetakse just juhtimisprotsesside tõhustamist tootmisprotsesside ja laoarvestuse efektiivistamise kõrval,” kommenteeris uuringu tulemusi Ettevõtlus Arendamise Sihtasutuse (EAS) ettevõtluse keskuse strateegia ja tootearenduse juht Inge Laas. “Kui tootmisprotsesside automatiseerimise vajalikkus on ettevõtjatele üldiselt arusaadav, siis näiteks juhtimisprotsesside digitaliseerimise vajalikkust tajutakse oluliselt vähem.”

Ettevõtted, kes ei plaani järgneva kahe aasta jooksul tegeleda digitaliseerimisega, tõid uuringus peamise põhjusena välja vajaduse puudumise. Enim ei pea digitaliseerimist vajalikuks mikroettevõtted. Nendest ettevõtetest 26 protsenti ütleb, et rohkem pole võimalik digitaliseerida ning 16 protsenti toob välja, et põhjus peitub laenu saamise taga, mis on enam esinenud vastuseks puidu- ja mööblitööstuses.

Laas märkis, et digitaliseerimise läbiviimiseks ettevõtete seas on riik ulatanud abikäe: „Lisaks digidiagnostika meetmele EASis, on tööstusettevõtetel võimalik masinate, seadmete, tootmistaristu, tarkvara või arendusväljaminekute kaasfinantseerimiseks võtta Kredexist tööstuslaenu.“

Laas lisas, et koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga on valmimas ka digitaalsete tehnoloogiate soetamiseks uus toetus. „See on jätk digidiagnostika meetmele ning kõigi eelduste kohaselt saab toetust taotleda juba järgneva poolaasta jooksul,“ ütles Laas. Ettevõtetel on investeerimistoetuse abil võimalik katta kuni 50% abikõlbulikest kuludest kuni 200 000 euro suuruses mahus. Oluliseks eelduseks toetuse saamiseks on ettevõttes eelnevalt teostatud digidiagnostika, mis võib olla läbiviidud nii EASi poolt pakutava digidiagnostika toetuse abiga või täies ulatuses ettevõtte ressurssidega.

Eesti tööstusettevõtete tootmisprotsesside juhtimise digitaliseerimist käsitleva uuringu tellis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja viis läbi uuringufirma Rait Faktum-Ariko. Jaanuaris läbiviidud uuringus osales 300 ettevõtet üle kogu Eesti.

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785