Autor: Ehitusuudised • 20. märts 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

80 000-eurose preemiafondiga võistlusele esitatud ideekavanditest kvalifitseerus 17. Võidupreemia 30 000 eurot pälvisid Siiri Vallner, Indrek Peil, Kristel Niisuke ja Ko Ai arhitektuuribüroost Kavakava OÜ.

Žürii hinnangul sobiks just võidutöö omanäoline lahendus Keskkonnamajale vesilennukite angaaride naabrusesse. Kolm eriilmelise arhitektuuriga hoonemahtu pakuvad rohkesti avastamisrõõmu, puitstruktuurid siseruumides on efektsed ning demonstreerivad parimal moel puidu kui ehitusmaterjali erinevaid kasutamise võimalusi. Samuti on kõigist esitatud kavanditest just selle lahendusega võimalik ainsana saavutada vajalik tuleohutusklass, mis toetaks eheda puidu kasutamist ehituskonstruktsioonides, leidis žürii.

Keskkonnaminister Siim Kiisler nimetas võidutööd välja kuulutades Keskkonnamaja „tee lahtiajamise projektiks“, mis hakkaks eksponeerima meie puitarhitektuuri ning saaks keskkonnasõbraliku energiakasutuse näiteks.

RKASi juhatuse esimees Kati Kusmin avaldas lootust, et projekt liigub jõudsalt edasi ning mõne aasta pärast saame Keskkonnamaja pidulikult avada.

Eesti Arhitektide Liidu asepresident ja žürii liige Kalle Komissarov pidas väga tänuväärseks, et riigisektor arhitektuurivõistlusi korraldab. „Võistluse ülesanne oli küll ambitsioonikas, kuid ometi osales hulk arhitektuuribüroosid ning žürii sai kaaluda 17 eri töö vahel.“

Tallinna peaarhitekt, žürii liige Endrik Mänd märkis, et sellise puitu esile tõstva märgilise hoone rajamine on suur väljakutse tuletõrjespetsialistidele. „Takistused ei ole siiski ületamatud,“ lisas ta.

Kõige sõbralikum riigihoone

Teise koht (preemia suurusega 22 000 eurot) märgusõnaga „Kärg“ pälvisid Lauri Eltermaa, Kaur Talpsep, Teele Kapsta, Sten Vendik ja Elise Roos arhitektuuribüroost Kauss Arhitektuur OÜ.

Kolmas koht (preemia suurusega 15 000 eurot) läks tööle märgusõnaga „Tare“, mille autoriteks on Oskars Vavere, Liene Adumane-Vavere, Liva Nordmane, Martins Rusins, Sandra Sinka, Olga Trebuhina, Mari Hunt, Mari Möldre ja Nele Šverns arhitektuuribüroodest OÜ b210, SIA Ruume arhitekti, SIA CMB ja SIA Rodentia.

Ergutuspreemiad (6500 eurot) anti tööle märgusõnaga „Bubo bubo“, mille autoriteks on Karli Luik, Johan Tali, Harri Kaplan, Heidi Urb ja Mae Köömnemägi arhitektuuribüroost Molumba OÜ ja „Kiip“, mille autoriteks on Inga Raukas, Tarmo Teedumäe, Liis Vähi (AB Säsi) ja Toomas Tammis arhitektuuribüroost Allianss Arhitektid OÜ.

Keskkonnamajast peab saama Eesti kõige keskkonnasõbralikum riigihoone. Arhitektuurikonkursil osalejaile oli pandud tingimuseks, et maja ehitamiseks kasutataks valdavalt puitu ning et see oleks liginull-energiahoone, kus kasutatakse nutikaid lahendusi.

Lennusadama kõrvale rajatav Keskkonnamaja koondab tulevikus ühe katuse alla Eesti Loodusmuuseumi ning büroohoone, kuhu on planeeritud Keskkonnaministeerium, Keskkonnaameti, Keskkonnainspektsiooni, Keskkonnaagentuuri ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse Tallinna struktuuriüksused.

Keskkonnaministeerium soovib alustada keskkonnamaja ehitust 2020. aastal ja majja sisse kolida 2022. aastal. Projekti kogumaksumuseks on prognoositud 38,5 miljonit eurot.

4 pilti