Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine. Vaade levinud puittrepikojaga majatüübile – Lenderi maja.
Foto: Endrik Arumägi
Looduslik krohv aitab tagada ajalooliste puitmajade tulepüsivust
Krohv kui traditsiooniline ehitusmaterjal kaitseb tõhusalt puitu tulekahjuolukorras: piisavalt paksude krohvkatetega on võimalik tagada puitkonstruktsioonide kapseldus nõutavaks 30 minutiks. Ka nüüdisaegsetes hoonetes soovitatakse üha enam kasutada looduslikke siseviimistlusmaterjale, mis tagavad tervisliku sisekliima ja omavad väikest primaarenergiat. Vanades majades pakub nende materjalide säilitamine ja kasutamine ajaloolist lisaväärtust.
Sajanditagused puitasumid tähistavad Eesti rahvusliku linnakultuuri algust ja esindavad ainulaadset kultuuriajaloo- ning ehituspärandit terves Euroopas. Terviklikult säilinud puitelamute rajoonid nii Tallinnas kui ka Tartus kuuluvad tänapäeval miljööväärtuslike hoonestusalade kaitse alla, mille eesmärk on säilitada nii ajalooline hoonestus kui ka seda ümbritsev keskkond oma tänavate, aedade ja parkidega.