Sven Sester: Eesti Teed tuleb müüa
Ehitusuudised.ee uuris Eesti erakondade esindajatelt nende seisukohti ehitussektori jaoks olulistel teemadel. Teehoolduse vallas tuleb riigiettevõte Eesti Teed müüa ja õige aeg taristuinvesteeringuid kasvatada on alles järgmise majanduslanguse ajal, leidis Isamaa nimel vastanud Riigikogu majanduskomisjoni esimees Sven Sester.
Millised on teie erakonna peamised seisukohad ehitussektori jaoks olulistel teemadel ehk ehitussektorile suunatud valimislubadused?
Isamaa peamine maksulubadus on kindlustada maksurahu ettevõtjatele. Me ei kehtesta uusi makse ja ei tõsta maksumäärasid. Samuti tahame vähendada riigi osakaalu majanduses, müües või kaasates erakapitali nendesse riigi äriühingutesse, mida riik tingimata omama ei pea. Näiteks teehoolduse ja - ehituse vallas tuleb müüa AS Eesti Teed.
Kuidas suhtute Rail Baltica ja Tallinn-Helsingi tunneli hiigelprojektidesse, mis annaks ehitajatele aastateks tööd ja leiba?
Rail Baltic on töösolev projekt, mis viiakse ellu, kui Euroopa Liit seda osalisriikidele endile üle jõu käivas osas rahastab. Tunneliprojekt ei ole tänaste rahastamisvõimaluste juures teostatav ja tõsisem ettevalmistav töö sellega peaks algama alles siis, kui on silmapiiril realistlik võimalus projekti rahastada.
Isamaa peab tarvilikuks seda, et riik valmistaks ette taristuinvesteeringute projektid selleks, et oleks võimalik neid suuremas mahus teostada järgmise majanduslanguse perioodil. Just siis on kõige õigem aeg taristuinvesteeringuid kasvatada, kuna ehitussektori ettevõtetel on eratellimusi vähem ja pole ohtu turgu üle kuumutada.
Naabritega võrreldes on Eesti ehitusmaavarade kaevandamisõiguse tasud palju kõrgemad. Mida peaks ette võtma?
Eestis on tehtud aegade jooksul maavara osas otsuseid, millega on kaasnenud tasude järsk langus. Parimaks näiteks on põlevkivi kaevandamisel tasude sõltuvusse viimine lõpptootena põlevkiviõli maailmaturuhindadest. Ehitusmaavarade puhul tuleb analüüsida, kas ja mis määral tänased kaevandamistasud meie ettevõtete konkurentsipositsiooni halvendavad.
Kuidas leevendada ehitussektori üht valusamat probleemi: tööjõunappust?
Eesti majanduse areng saab tugineda eelkõige täiendavatel investeeringutel tehnoloogiasse, mitte immigratsiooni toel odavate töökohtade loomisel. Majanduse kasvutsüklis on viimane küll esmapilgul kasulik, kuid langusfaasis tuleb selle eest lõivu maksta. Tavapärasest suuremate tellimuste täitmiseks pakub Euroopa Liidus kehtiv reeglistik renditööjõu kasutamise võimalust, sellega on küll ka mitmeid probleeme (mh võrdse konkurentsi tagamise ja maksustamisega seonduvaid), mida tuleb katsuda lahendada.
Kuula SIIT, kuidas lubab tööjõupuuduse ehituses murda riigikogu majanduskomisjoni liige Erki Savisaar.
